Vandeadvokaadi sõnul toob uus seadus vaidlusi juurde

Kuigi kolmapäeval riigikogus teisel katsel vastu võetud riigihangete seadus alandab mitut hankepiirmäära ja kiirendab hankeprotsesse, ennustavad juristid, et esialgu toovad uued tingimused vaidlusi vaid juurde.

«Uues riigihangete seaduses on meetmeid, mis on suunatud kiiremate ja paindlikumate hangete läbiviimisele,» rääkis Ellex Raidla vandeadvokaat Rauno Klemm, kes on spetsialiseerunud riigihangete valdkonnale, lisades samas, et mitu asja vajab veel läbirääkimist.

Loe edasi siit

Read More

Lõpuks võeti vastu. Riigikogu kiitis heaks palju muutva riigihangete seaduse

Riigikogu võttis täna vastu uue riigihangete seaduse, millega muutub paindlikumaks riigihangete korraldamine. Väheneb ettevõtjate halduskoormus ning täienevad hankijate võimalused parima hanketulemuse saavutamiseks. Seadusega võetakse üle kolm Euroopa Liidu direktiivi, mis kaasajastavad riigihangete korraldust terves Euroopa Liidus.

Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Raigo Uukkivi sõnul kaasneb uue seadusega hulgaliselt võimalusi riigihangete kiiremaks, paindlikumaks ja paremaks korraldamiseks. „Arvestades hangete osatähtsust kogu majanduses, on hea meel tõdeda, et astume selles valdkonnas suure sammu edasi ning loodan, et hankijad ja pakkujad hakkavad õige pea uusi võimalusi kasutama," ütles asekantsler Uukkivi.

Loe edasi siit

Read More

Seaduse varjust paistab praaki

Läinud kuul riigikogus läbi kukkunud riigihangete seadus võeti eile lõpuks vastu, kuid seda saadab kriitika.

“Lõpuks lõin käega: tuleb, nagu ta tuleb,” ütles uut riigihankeseadust varemgi kritiseerinud Andres Oltjer, kes veab abikaasa Ruth Oltjeriga keemiaettevõtet Chemi-Pharm. Andres Oltjerile jäi selle aasta septembrist kehtima hakkava seaduse vastuvõtmisest mulje, et riigiametnikud vältisid täielikult avalike hangete tegemist. “Otsiti igasuguseid põhjendusi, miks üks või teine läbipaistvust kitsendav paragrahv on kasulik,” selgitas ta.

“Kui esimesed ettepanekud saatsime, siis tuli vastus, et see on ettevõtjate huvides -nad ei taha, et kõik näeksid kõike. Kui kaubandus-tööstuskoda ja tööandjate keskliit saatsid samasuguse taotluse, siis ikkagi leiti mingeid krutskeid, miks seda mitte teha,” rääkis Oltjer.

Loe edasi siit

Read More

Uued reeglid võivad Eesti trahvist päästa

Riigihangete seaduse vastuvõtmine on pikalt takerdunud, mistõttu ähvardab Eestit Euroopa Komisjonilt mitmesaja tuhande eurone trahv. Täna aga kiitis riigikogu lõpuks 66 poolthäälega heaks majanduskomisjoni algatatud riigihangete seaduse, mis võib nii komisjoni menetluse kui ka trahvi kaotada.

Nimelt kirjutas Äripäev märtsi kaaneloos „Eestit ähvardab Euroopast uus trahv“, et Eesti pidanuks läinud aasta aprillis koos värske seadusega üle võtma kolm eurodirektiivi, kuid need viibivad üle ootuste kaua ning tekitavad turul palju segadust seaduste tõlgendamisel. Näiteks tõi TGS Baltic büroo advokaat Kristina Laarmaa, et juba aasta aega tuleb arvestada direktiividega, kuid kõik hankijad ja pakkujad ei pruugi seda teada. Nii tuleks anda heastamisvõimalus pakkujatele, kellel on maksuvõlg või kriminaalkaristus.

Loe edasi siit

Read More

Ise müün, ise ostan. Keskerakond tahab tuua jäätmeärisse sisetehingud

Sisetehingute idee vastased kahtlustavad plaani luua Tallinnas pealinna prügimonopol. Veidi liialdades võib öelda, et viimasel ajal tegelevad kõik üht- või teistpidi prügiga. Prügiärisse on otsapidi tõmmatud ka riigihangete seaduse muutmise eelnõu, mida riigikogu majanduskomisjon eile väga emotsionaalselt ja pikalt arutas.

Vaidluse keskmes on Keskerakonna ministri Mailis Repsi tehtud ettepanek panna jäätmeseadusesse punkt, mis võimaldaks edaspidi teha jäätmekorralduses sisetehinguid. Nii jäätmekorraldajad kui ka Reformierakond kahtlustavad selles katset mängida Tallinna prügimajandus linna enda kätte ja luua pealinna prügimonopol, eriti Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu ja pealinna prügiäri seotuse kohta tekkinud kahtluste valguses.

Loe edasi siit

Read More

Uus riigihangete seadus loob uusi võimalusi ja toob kvaliteedi kasvu

Peame oluliseks, et riigihankeid puudutav seadusandlus oleks ajakohane, arvestaks valdkonna kiirete arengutega ja toetaks hangete korraldust optimaalselt, kirjutavad rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Kristel Mesilane ja rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabiosakonna nõunik Karoli Niilus ministeeriumi blogis.

Loe edasi siit

Read More

Aeglast Eestit ähvardab trahv

Riigihangete seaduse vastuvõtmine on pikalt takerdunud, mistõttu ähvardab Eestit Euroopa Komisjonilt mitmesaja tuhande eurone trahv

Eesti pidanuks läinud aasta aprillis koos värske seadusega üle võtma kolm eurodirektiivi. “Küll öeldi, et seadus saadakse valmis eelmise aasta novembris, siis tuli jutuks jaanuar-veebruar, siis räägiti maist,” lausus märtsini tõötukassa hankeosakonda juhtinud Andres Õunapuu, kes aastaid varem oli ametis endises riigihangete ametis.

Loe edasi siit

Read More

E-riigihangete osakaal on erakordselt kõrgeks kasvanud

Riigihangete seaduse vastuvõtmine on pikalt takerdunud, mistõttu ähvardab Eestit Euroopa Komisjonilt mitmesaja tuhande eurone trahv

Eesti pidanuks läinud aasta aprillis koos värske seadusega üle võtma kolm eurodirektiivi. “Küll öeldi, et seadus saadakse valmis eelmise aasta novembris, siis tuli jutuks jaanuar-veebruar, siis räägiti maist,” lausus märtsini tõötukassa hankeosakonda juhtinud Andres Õunapuu, kes aastaid varem oli ametis endises riigihangete ametis.

Loe edasi siit

Read More

Uus riigihangete seadus teeb nn Facio-meeste elu kibedamaks

Riigihangete seadus saab peagi uue kuju. Kas see vähendab skeemitajate võimalusi? Miks hinnatakse meil nii väga madalaima hinna kriteeriumi? Miks ei julge hankijad Eestis hoogsalt tegutseda? Kes hakkab ettevõtjaid puhastama?

Eelmisel aastal avastati Eestis rekordiliselt palju korruptsioonikuritegusid, millest suure osa moodustasid riigihangetega seotud hämarad teod. Riigikogu on juba peaaegu aasta aega uue riigihanke seaduse kallal pusinud. On lootust, et sel kevadel võetakse see vastu. Kas küsimused saavad lahenduse või tekib neid juurde?

Loe edasi siit

Read More

Riigihangete seadus tehakse ümber

2007. aastast pärinev riigihangete seadus tehakse täielikult ümber, mis muudab nii ehitus- kui ka kinnisvaraettevõtete toimetamist, räägib advokaadibüroo Entsik & Partnerid vandeadvokaat Marko Mehilane Äripäeva juriidilisel seminaril.

„Kuigi seadust on siit-sealt muudetud, ei ole hankereeglistikku vahepealsetel aastatel laiapõhjaliselt reformitud. Praegu menetleb riigikogu uut riigihangete seadust, mille tulemusel kaasajastatakse kogu riigihankeregulatsiooni,“ tutvustas tunnustatud advokaat oma ettekannet.

Loe edasi siit

Read More

Valem hanke õnnestumiseks

Riigihangete seadust on aastaid lihvitud. Alati võiks parem olla. Praegu viivad hankeprotsessi soovimatu tulemuseni hankija puudulikud oskused oma vajadusi kirjeldada, see, et ei julgeta asjatundjatelt abi küsida, ja asjaolu, et pakkujate taust jäetakse korrektselt kontrollimata.

Suurim reha, mille otsa turvateenust ostes tavaliselt astutakse, on vaid madalaima hinna kriteeriumi kasutamine.

Loe edasi siit

Read More

Helmi ja Kotka lahkumine teeb muret

Millise jälje jätab bürokraatia vähendamise protsessile Marek Helmi ning Taavi Kotka siirdumine avalikust sektorist erasektorisse, küsib kaubandus-tööstuskoja juht Mait Palts.

Uue valitsuse moodustamine on suurendanud teadmatust järgmise aasta suhtes. 2017. aastal selguvad pangamaksu, pakendimaksu, karastusjookide maksu ning autode maksustamise täpsem sisu.

Loe edasi siit

Read More

Ehitusseadused muutuvad lihtsamaks ja täpsemaks

Riik on võtnud suuna bürokraatia vähendamisele, et keerukad menetlused asendada selgemate ja arusaadavamate toimingutega. Samas on ka seadusi, mis vajavad tugevalt kaasajastamist. Millised on käesoleva ja algava aasta olulisemad muutused ehitust puudutavas õigusloomes?

Advokaadibüroo Entsik & Partnerid vandeadvokaat, partner Marko Mehilane toob välja, et riigihangete seadus pärineb juba kümmekonna aasta tagant, aastast 2007.

Tulekul uus riigihankeseadus

“Kuigi seadust on siit-sealt muudetud, ei ole hankereeglistikku vahepeal laiapõhjaliselt reformitud. Praegu on riigikogus lõpusirgel uue riigihangete seaduse menetlemine, mille tulemusel kaas-ajastatakse kogu riigihankeregulatsiooni,” täpsustab Mehilane.

Loe edasi siit

Read More

Edu tagab vaid hea töö

Tihe konkurents sunnib ehitajaid pingutama, kuigi uued lahendused jõuavad platsile visalt. Suurt peavalu teevad töö korralduslik pool ja riigihanked. Uurisime Eesti parimatelt ehitajatelt, mida nad teevad konkurentidest paremini, et tipus püsida?

Nordecon ASi juhatuse esimees Jaano Vink: “Ma arvan, et paljud ehitusettevõtted teevad Eestis väga head tööd ning selles tihedas konkurentsis püsimiseks peame meiegi pidevalt pingutama ning tegutsema mõtestatult ja sihikindlalt.

Loe edasi siit

Read More

Riigihangetega seotud protsessid organisatsioonis

Riigihangete seadus ja asutusesisene hankekord sätestavad nõuded riigihangete elluviimisele. Riigihange on formaliseeritud protsess: hangete korraldamise nõuded on seaduses ette nähtud, seega tuleb neid ka täita. Nõuete täitmata jätmisele võivad järgneda sanktsioonid ja rahaline kahju.

Organisatsiooni juht võib näiteks saada trahvi, kui tema juhitav asutus ei tee süstemaatiliselt riigihankemenetlusi, kuigi seadus seda nõuab. Või nõuab Euroopa Liidu fondidest rahastust jagav asutus väljaantud toetuse tagasi, sest toetuse kasutamisel ei ole tehtud riigihangete seadust järgivat hankemenetlust. Lisaks finantskahjule kaasneb mõlemal juhul mainekahju.

Loe edasi portaalist Raamatupidaja.ee

Read More

Juhtkiri: et hangete vorm ei lämmataks sisu

Riigihangete seadust, mille järgi on tehtud näiteks Eesti Rahva Muuseumi kurikuulsad restoranihanked, on päris sageli muudetud, parandatud ja täiustatud. Praegugi on riigikogu menetluses uus riigihangete seadus, mis lubaduste järgi „suurendab menetluse paindlikkust ja vähendab osapoolte kulusid”.

Küllap uus seadus üht-teist paremaks muudab – selle nimel on ju tööd teinud hulk inimesi alustades Euroopa Komisjonist, kelle direktiividel riigihankeõigus suuresti põhineb, ja lõpetades Eesti huvigruppide arvukate parandusettepanekutega. Aga põhimõtteline muutus, mis tagab, et riigiasutused totraid või majanduslikult halvasti põhjendatud hankeid enam ei tee? Kahtlane, sest eks kuulutab ju praegugi kehtiv seadus, et eesmärk on tagada „hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel”.

Loe edasi siit

Read More

Riigihangete in-house erand – pealtnäha süütu võimalus hange korraldamata jätta

Riigihangete seadus näeb ette ühe võimaluse, mil hankija ei pea korraldama asjade või teenuste ostmiseks riigihanget. Selleks on nn in-house erand.

In-house erand kohaldub siis, kui on täidetud kaks eeldust. Esiteks peab hankija kontrollima ettevõtet nii nagu ta kontrollib omaenda osakonda. Teiseks peab kontrollitava ettevõtte tegevus olema suunatud peamiselt teda kontrollivale hankijale. Seega, in-house erandi puhul on ettevõte hankijast vaid formaalselt eraldiseisev. Sellises olukorras võib hankija sõlmida ettevõttega otselepingu.

Loe edasi siit

Read More

Asutused väldivad hankeid

Suur osa riigiasutustest väldib hanke korraldamist sellega, et jagab ühe suure ostu mitmeks väikeseks, kuigi nii on keelatud teha.

Rahandusministeeriumi mullu tehtud järelevalve näitas, et 77% ehk 13 asutusest 10 jättis 2014. aastal lihthanke või hankemenetluse tegemata. Aasta varem oli rikkujaid lausa üle 80%.

Üks, keda ministeerium manitseb, on näiteks Maaülikool. Viimane näeb olukorda täiesti teise nurga alt. “Rahandusministeerium lööb summad kokku - mis siis, et asjad on läinud eri instituutidesse erinevatel eesmärkidel. Ülikool ei taha seadust rikkuda, aga on väga keeruline kontrollida, kes mida ülikoolis tellib,” kirjeldas ülikooli riigihangete talituse juht Kärt Kirsimägi olukorda hankija pilgu läbi.

Loe edasi siit

Read More