Äripäev: Loe, millised muudatusi plaanitakse riighangete seadusesse

Rahandusministeerium on jõudmas lõpule riigihangete seaduse muudatuste eelnõuga, mida plaanitakse valitsusele saata septembri lõpuks. Kui kõik läheb plaanipäraselt, jõustuvad seaduse muudatused juba järgmise aasta aprillis.

Uutest Euroopa Liidu (EL) riigihangete direktiivide üle on pikalt arutletud ja räägitud. Tänaseks on protsess jõudnud Eestis etappi, kus antakse viimaseid lihve muudatuste eelnõule. 

Rahandusministeeriumi ülesanne on ette valmistada uue riigihangete seaduse eelnõu, mis ühendab endas kõiki kolme ELi direktiivi (avaliku sektori direktiiv, võrgustiku sektori direktiiv ja uus direktiiv, mis sisaldab kontsessioonilepingute sõlmimise menetlusreegleid.). Eelnõu ettevalmistamise käigus enne ametlikku kooskõlastamist kaasab Rahandusministeerium enne eelnõu esitamist valitsusele hankijate ning huvigruppide esindajad pakkujate poolelt.

Peamised muudatused, mida ministeerium on kaalunud uude eelnõusse sisse kirjutada on järgmised:

1. Plaanitakse lihtsustada pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimise protsessi, kus kasutatakse rohkem pakkujate endi kinnitusi ja kus ainult edukas pakkuja peab oma staatuse tõendamiseks mitmesugused sertifikaadid ja dokumendid esitama - hankepass.

2. Soovitakse suuremat läbirääkimisvabadust – läbirääkimistega menetlustele kehtinud piiranguid on leevendatud, nii et see menetlus on nüüd kasutatav kõigi vajaduste jaoks, mis ulatuvad kaugemale kui standardtoodete ja -teenuste ostmine.

3. Uued siseriiklikud piirmäärad – 20 000 EUR asjad ja teenused, 150 000 EUR ehitustööd.

4. Varasemate lepingute ebakvaliteetne täitmine on uues eelnõus selgesõnaliselt lubatud kriteerium pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamiseks. Need kõrvaldamise alused on kohaldatavad seaduse muudatuse puhul ka alltöövõtjatele.

5. Seaduse muudatused võimaldavad kasutada pakkumuste hindamise kriteeriumina asjaomast lepingut täitma määratavate töötajate töökorraldust, kvalifikatsiooni ja kogemust.

6. E-riigihanked muutuvad kohustuslikuks.

Inglaste tehtud analüüsis uute direktiivide kohta, mida ka Eesti plaanib arvestada on asjaolu, et eduka pakkuja valimisel saab arvesse võtta kogu elutsükli kulusid. See võiks soodustada kestlikumate ja/või parema väärtusega hanketulemuste saavutamist, mis võivad pikas perspektiivis raha kokku hoida, kuid kõrgemat alginvesteeringut nõuda. 

Rahandusministeerium plaanib huvigruppe kaasta huvigruppe, et saada selgemad seisukohad ning arvamused vääruspõhiste hangete, alapakkumiste, raamlepingute ning sotsiaal- ja eriteenuste küsimustes. Temaatiliste ümarlaudadega ning kirjaliku kaasamisega plaanitakse alustada augustis.

Liikmesriikidele on direktiivide ülevõtmisel jäetud kaalutlusruumi üksnes piiratud ulatuses. Enamik direktiivide tekstist on liikmesriikidele ülevõtmiseks kohustuslik, seetõttu ei saa nende sisu ülevõtmisel muuta. Erandiks on ainult üksikud juhud, kus direktiivid lubavad liikmesriikidel oma poliitikates valida, kas ja kuidas mingit konkreetset sätet kohaldada (näiteks võivad liikmesriigid valida, kas võimaldada oma avaliku sektori hankijatele läbirääkimisega menetlust või mitte).

Originaaltekst on leitav siit.