Edu tagab vaid hea töö

Tihe konkurents sunnib ehitajaid pingutama, kuigi uued lahendused jõuavad platsile visalt. Suurt peavalu teevad töö korralduslik pool ja riigihanked. Uurisime Eesti parimatelt ehitajatelt, mida nad teevad konkurentidest paremini, et tipus püsida?

Nordecon ASi juhatuse esimees Jaano Vink: “Ma arvan, et paljud ehitusettevõtted teevad Eestis väga head tööd ning selles tihedas konkurentsis püsimiseks peame meiegi pidevalt pingutama ning tegutsema mõtestatult ja sihikindlalt. Nordecon on püsinud pildil eelkõige tänu suurepärastele töötajatele, kelle professionaalsus ja kvaliteet on vaieldamatult ühed parimad turul. Kõlab küll loosunglikult, kuid me tõepoolest hoolime oma inimestest ning püüame pakkuda neile nii tõsiseid väljakutseid erialaselt kui hinnata vääriliselt pühendunu tööd.” RTS Infraehitus OÜ ei keskendu konkurentidele. “Me töötame iga päev selle nimel, et ise areneda ja paremaks saada, soovides pakkuda oma klientidele parimat teenusepaketti, kus on nii kvaliteet, aeg kui hind,” ütleb RTS Infraehitus OÜ juhatuse liige Jaanus Kompus. “Viimastel aastatel on meil olnud palju tööd ja hulk vastutusrikkaid objekte, mis on andnud meie inimestele ja partneritele palju väärtuslikke kogemusi ja eneseteostusvõimalusi.”

Scanweld AS juhatuse esimees Indrek Küttis: “Keskendume klientide vajadustele ja oma tiimi arendamisele. Püüame kiirelt kohaneda turu muutustega. Kvaliteet ja tähtaeg on täitmiseks! Meil on tugev rahvusvahelise koostöö kogemus.” AS Oma Ehitaja juhatuse esimees Kaido Fridolin: “Oleme oma igapäevategevuses lähtunud printsiibist, et selle teenuse pakkumine on pikaajaline äri ja seetõttu soovime kinni pidada enda poolt antud lubadustest ning vastutame enda poolt tehtu eest. Samas eeldame samasugust käitumist ka tellijatelt ning oma partneritelt.”

“Rõhume otsekontaktidele tellijatega ehk teeme oma tööd peatöövõtjana. Esmatähtis on tööde kvaliteet, eesmärgiks on olla parem mistahes konkurentidest. Ettevõtte lame juhtimisstruktuur, kompetentsed töötajad ja paindlikkus tegevuses loovad sünergia, mis võimaldab püsida oma tegevusalal tipus,” vastab AS LINDREM juhatuse esimees Jaak Puskar.

Kompetents kogu protsessi ulatuses

Corle OÜ tegevdirektor Aleksander Leonov: “Seda oleme küsinud endalt iga päev tööle tulles ning nüüdseks juba 10 aastat. Oleme aasta-aastalt suurendanud oma ettevõtte kompetentsi ehitusprotsesside kogu väärtusahela ulatuses ning praeguseks suudame klientidele pakkuda “võtmed kätte” teenust. See on tekitanud suurema kliendirahulolu, kasvatanud efektiivsust ning parandanud teenuse kvaliteeti.”

Ehitustrust AS juhatuse esimees Kaido Somelar: “Igapäevaselt on keeruline sellele mõelda. Ilmselt annab selle vastuse Ehitustrusti loomus ja põhitõed. Trusti on koondunud ühel ja teisel moel sarnase ellusuhtumise ja väärtustega inimesed. Ise ma hindan väga kõrgelt sõnapidamist ja kohusetundlikkust ja need on ka jooned, mis meie meeskonnale omased on. Ehk tegelikult ma arvan, et me oleme üheselt aru saanud, mis on meie soov ehitusturul ja kuhu Ehitustrust jõuda soovib. Tugevalt siduv meeskonnatunne on kindlasti väga kõva jõud parima saavutamiseks. Ja mitte vähem oluliseks pean ma oskust oma kliente teenindada, või mis see ehitamine muud on. Insener-tehniline valmisolek on seejuures iseenesestmõistetav.”

AS Signaal TM juhatuse esimees Andri Tõnstein: “Raske on öelda, mida me just paremini teeme, aga üritame tööd teha efektiivselt ja nii, et ei peaks seda hiljem ümber tegema. Juhindume parimatest näidetest, mitte ei võrdle ennast halvimatega. Kasutame kvaliteetseid materjale ning püüame tehnoloogiliste arengutega sammu pidada.”

OÜ Pluvo tegevdirektor J evgeni Lištšina vastab: “Töötame konkurentidest rohkem ja tõhusamalt.” ASi Eesti Teed juhatuse esimees Andres Agukas: “Ei ütleks, et me midagi väga palju paremini teeksime. Konkurente tuleb ikka silmas pidada, kuid eelkõige tuleb silmas pidada enda ettevõtte arendamist.”

“Selleks, et olla edukas, pakume oma klientidele peatöövõtjana täisteenust ideest teostuseni - planeerime, projekteerime ja ehitame,” vastab Kaamos Ehitus OÜ tegevjuht Alo Nõmmik.

Oma kindlad tegevusvaldkonnad

Vanalinna Ehituse juhatuse liige Kaidur Karba toob välja edu alusena tõsiasja, et ettevõte on leidnud konkreetsed tegevusvaldkonnad, millesse panustatakse ning milles ollakse vilunud ning usaldusväärsed. Vähetähtsaks ei pea ta ka toimiva meeskonna olemasolu, kellega koostöös on võimalik eesmärke seada ning saavutada.

“Meile on oluline tööde täpsus ja kvaliteet ning peatöövõtja püstitatud tähtaegadest kinnipidamine,” toob välja AS Bygg & Maskin juhataja Ago Rebane. “Tugevamaks küljeks peame kvalifitseeritud tööjõudu, kelle me oleme ise välja koolitanud ning suurt ja mitmekesist masinaparki, mis võimaldab eesmärki saavutada.”

Wesico Project OÜ juhatuse liige Anti Mölter: “Oleme oma tegevuse fookustanud põhitegevusele, oleme paindlikud ning üritame kulud kontrolli all hoida.”

Visioon peab olema

Hausers Ehitus OÜ tegevjuhi Indrek Eensalu sõnul ei proovi nad üle oma varju hüpata. “Kui piir on käes, siis ei lähe iga hinna eest n-ö objekti ära võtma - jätame selle valu konkurentidele. Igapäevastes tegemistes ei tohi fookust kaotada - visioon ja pikemaajalisem eesmärk peab olema,” lisab ta. “Keskendume tellija vajadustele, unustamata enda lähtepunkte ehituses ja proovides leida sümbioosi suunal kvaliteet-kestus-kapital. Mis peamine - me investeerime inimestesse! Ettevõtte väärtus on motiveeritud inimesed, kes tulevad igal hommikul särasilmsena tööle!”.

Kuidas läheb tänavu?

Hoolimata sellest, et püütakse teha oma parim, läheb mõnel halvemini, teisel paremini. Tulevikku keegi ennustama ei tõtta, kuid loodetakse parimat.

“Tänavu läheb Nordeconil paremini kui mullu ning uuelt aastalt ootame paremat minekut kui tänavu. Väiksemaid ja suuremaid kordaminekuid on üksjagu, eraldi tõstaks esile ehk siiski vaid edukat sisenemist Rootsi ehitusturule, kus suur töö seisab veel ees. Aga uks on lahti tehtud ja see on suurepärane,” annab ülevaate Vink.

“Tähistasime tänavu ettevõtte 15. tegutsemisaastat ning näeme, et seda on toetanud läbi aastate mõõdukas kasv, mille juures oleme säilitanud stabiilsuse. Järgnevalt aastalt ootame huvitavaid uuenduslikke objekte, mis toetaksid ettevõtte kasvu ja arengut kogemuslikult,” ütleb Karba. “Vanalinna Ehitus on kasvanud ning meeskond on laienenud. Tehtud on eriilmelisi objekte nii Eestis kui ka Soomes, sealjuures õpitud ning arenetud.”

Hausers Ehitus OÜ möödunud aasta oli rahuldav, rentaablus madal, käibe kasv ootuspärane. “Kuna oleme arenev ettevõte, ootame kindlasti käibe ja kasumi kasvu, olles seadnud endale kindlad eesmärgid,” lisab Eensalu, kes on rahul, et ettevõte on rohkem n-ö pildile pääsenud ja turundust paremini kanaliseerinud.

“Viimased kolm aastat on meile kui alltöövõtjale olnud rasked. Pinnasetööde mahukate projektide vähesus ja liiga suur peatöövõtufirmade arv on see, mis pinnasetööde hinnad on alla surunud,” lahkas Rebane AS Bygg & Maskini tulemusi. “Tänavu tunneme end veidi paremini, meil on õnnestunud saada suure-mamahulisi töid ja oleme suutnud oma partneritele tõestada tööde kvaliteeti. Loodame oma valdkonnas ehituse kasvu järgmisel aastal. Märgid sellele on olemas.” Suurimad projektid tänavu on Bauhausi ehitusmarketi ja Favori tootmishoone projektid.

“Eelmine hooaeg oli keeruline, sellel aastal läheb stabiilselt, uuelt hooajalt ootame rohkem huvitavaid projekte, eelkõige võiks avaneda ka uued struktuurifondide meetmed,” annab Wesico Project OÜ juhatuse liige Anti Mölter ülevaate.

Tulevikku raske ennustada

AS Eesti Teed on aastatel 2015 ja 2016 arenenud üldjoontes vastavalt seatud plaanidele. “2017. aasta on ettevõttele murranguline seoses muutustega teehooldeturul. Praegu seda ette ennustada on suhteliselt tänamatu tegevus ja selgeltnägija tiitlile ei soovi pretendeerida,” on Agukas ennustustega kitsi.

“Ettevõttel läks mullu halvasti, põhjuseks üks väga halb koostöökokkulepe. Tänavu läheb paremini, püüame kahjumist välja rabeleda. 2017 soovime kindlasti kasumit toota,” põhjendas Pärnu REV ASi juhatuse liige Andres Kesküla ettevõtte viletsat käekeäiku. “Oleme saanud mitu korralikku lepingut ning tugevdame oma meeskonda.” Just tihe ja avatud koostöö peaks olema tulevase edu taga.

Kaamos Ehituse kõige suuremaks kordaminekuks võiks pidada rahulolevaid kliente ning neid on iga aastaga juurde tulnud. “Tehtud töödest nimetaks Rohu kvartali korterelamute esimest etappi, Motoneti kaubamaja, Kreutzwaldi 9 korterelamut, Karia külmhoonetja K-Marketit Soomes,” lisab Nõmmik.

Telegrupp ASi juhatuse liige Ivo Remmelga sõnul vähendas mullu nende kasumit erakorraline kulu, mis tekkis ettevõtte ülevõtmisest. 2016 sellist kulu pole, seega peaks kasum tulema varasemast parem. “2017 kohta on väga raske öelda, sest me finantsennustusi ei tee, kuna need ei lähe kunagi täppi. Parem anname endast alati maksimumi,” ütles ta.

AS SA.MET Juhataja Janus Metsa: “Tänavu oktoobris täitus AS SA.METil 25 aastat asutamisest. Justkui selle sündmuse tähistamiseks alustasime Pärnus Lille tänaval 60 korteriga elamu arendamist-ehitamist. See objekt on meie firma ajaloo suurim. Rõõmu teeb see, et Pärnus meid usaldatakse - esimese kolme kuuga on müüdud üle poole korteritest. Hoone ise valmib järgmise aasta august-september.”

RTS Infraehitus OÜ viimaseks suurimaks kordaminekuks oli 2015. aasta sügisel valminud ja maanteeameti poolt aasta parimaks ehitusobjektiks valitud Kurna liiklussõlme edukas käikuandmine.

Eurorahad võiks tulla kiiremini

Uuelt aastalt ootab Kompus ühelt poolt vastavatelt ametkondadelt ELi 2014-20 eelarveperioodi vahendite kiiremat käikuandmist ning teiselt poolt valitsuselt algatust konkreetse ja ettevõtjatega läbiräägitava eelarve- ja investeeringute strateegia koostamiseks riigi infrastruktuuri arendamiseks nii käimasoleval kui järgmisel eelarveperioodil ning keskpikas perspektiivis ka sellest kinnipidamist.

“Mullu oli meie sektoris keeruline, turud langesid, ka meie käive. Tänavu oleme veelgi suutnud suurendada eksporti ja ootame stabiilsemat turusituatsiooni,” räägib Küttis, kes peabki Scanweld ASi mulluseks suurimaks eduks eksporti ja Loviisa tuumajaama edukat ehitamist. “Oleme suutnud oma kliendibaasi hoida ja laiendada. Energiasektoris paistab, et hakkavad taas tulema turule suuremad ja huvitavamad projektid.”

“Keerulises turusituatsioonis võib ettevõtte tulemustega rahule jääda. Ka tänavu jääme tulemustega rahule. Uude aastasse vaatame lootusrikkalt,” lahkab Fridolin Oma Ehitaja AS tulemusi. “2015 taasalustasime oma arendusprojektidega eluasemete arenduse ja pakkumiste turul. Oleme saavutanud stabiilsuse ja tuntuse usaldusväärse arendajana kortermajade turul. Kliendid hindavad meie pakutavat toodet. Omaarendusprojektide osakaal on lepingute portfellis suurenemas. Võõrtellijatele sel aastal valminud hoonetest väärib äramärkimist Rotermanni tehase elevaatorihoone, millega tunnustas EV muinsuskaitseamet Oma Ehitajat hästi restaureeritud mälestise ehitajana eeskujuliku ja kvaliteetse rekonstrueerimise eest.”

“Mullune aasta oli suurepärane, üks parimaid aastaid AS LINDREMi ajaloos. Tänavune aasta on lähedale tavapärasele. Uut aastat on veel keeruline prognoosida, kogemuse põhjal jätkame vähemalt eelnenud aastate keskmises mahus. Jätkuvalt on eesmärgiks olla oma tegevusalal tipus ja teostada tehniliselt keerukamaid töid,” ütleb Puskar, kes on rahul sellega, et ettevõttel on nüüd ISO 9001 kvaliteedijuhtimissertifikaat ja et mullu püstitati uus krohvitööde rekord.

“Hästi lihtne on püstitada numbrilisi eesmärke ja sellele vastates aru saada, kas eesmärgi täitmine õnnestus või mitte. Neid vaadates on Trustil eelmisel aastal hästi läinud. Sellel aastal edeneb samas tempos ja ka järgmiseks aastaks on piisav maht tööd juba olemas,” räägib Somelar. “Tegelikult on fookuses hoopis teine asi. Kas meie tellijatel läheb hästi? Siin peitub ka suures osas vastus küsimusele. Tööd saab tehajätkusuutlike äriprojektide ja usaldusväärsete partneritega.”

Ehitustrusti suurimad tööd on Tartus Kvartali keskuse valmimine, samuti Lõunakeskuse 10. etapi ehitus. Ja hotell Lydia valmimine, mis oli väga keeruline projekt. “Need on ehk suuremad projektid, mida märgatakse, kuid mitte vähem tähtsad ei ole ka teised tööd, mida teeme,” lisab Somelar ettevõte tegevust analüüsides. “Ehitustrust ehitas varasemalt Lõuna -Eestis ja erandkorras ka mujal Eestis. Praeguseks on võetud siht olla valmis ehitama kogu Eestis ja juba on büroo Tallinnas ja inimesed tööl, samuti on sõlmitud ka esimesed lepingud. See on üks positiivsetest arengutest, kõrge olulisusega meie tegemistes ja kahtlemata ka väga palju tööd nõudev.”

Eelmine aasta oli ASil Signaal TM hea kasv, töömahu kasv jätkus ka tänavu. “Tänu sellele suurenes töötajate arv suvisel perioodil 21%,” lisab Tõnstein, kelle sõnul suurimateks kordaminekuteks võiks mainida investeeringute mahu suurendamist tehnika uuendamisesse ning oma turuosa suurendamist.

Uude aastasse optimistlikult

“Analüüsides Corle OÜ majandustulemusi võime öelda, et 2015 oli meile väga hea aasta, 2016 tõotab tulla suurepärane ning hinnates 2017 aasta lepingute portfelli, saame prognoosida edukat aastat. Suurim kordaminek on kõrge kvaliteedi hoidmine, töötajatele makstud väärikas töötasu ning märgatavalt paremad finantstulemused,” ütleb Leonov.

“Usun, et praegune trend on kvaliteedi kasv. Rõõm on tõdeda, et üha enam tellijaid on seda mõistnud ning lepinguni jõudmiseks hinnatakse üha enam hinna ja kvaliteedi suhet,” lisab Leonov.

“Positiivne areng on praeguses Eestis kiire interneti vajalikkuse teadvustamine ja selle kättesaadavaks tegemine. Internetikiiruse kasv on olnud ja on ka tulevikus jätkuvalt eksponentsiaalselt kasvav. Corle OÜ hinnangul on internetikii-ruse jätkuva kasvu tarbimiseks suisa hädavajalik valguskaabliga äride ja kodude ühendamine. Oleme veendunud, et valguskaabliga kodude ja äride ühendamine on tulevikus Eesti edufaktoriks,” toob Leonov veel ühe arengu välja.

Väike Eesti, palju ehitajaid

Eesti väikesel ehitusturul on väga tihe konkurents, milline jääb kestma aastateks. “See tähendab suhteliselt madalaid marginaale kodus ning survet vaadata väljapoole,” ütleb Vink. “Viimane eeldab aga eriti Põhjamaade poole vaadates eelkõige olulisemalt tõsisemat tööd oma kvaliteeditaseme ja professionaalsuse tõstmisel, muidu lihtsalt läbi ei löö. Samas, kui see õnnestub, siis kasvavad ka siin tegutsevate ehitajate oskused, mis parandab omakorda teenuste ja toodete kvaliteeti kodus. Võitma peaksid nii tellijad kui ka ehitajad... ideaalis.”

Suurimateks väljakutseteks on Eesti turu väiksus ja ebamõistlikult suur killustatus. Eesti keskmine ehitusettevõte on pigem liiga väike, avatud erinevatele riskidele ega suuda reaalselt väga sageli areneda. “Samuti olen juba aastaid öelnud, et meie turu probleemiks on peatöövõtjate liiga suur hulk suhtesse reaalsete töövõtufirmadega, kes teevad alltöövõttu. Olukord oleks palju tervislikum kõigile, ka tellijatele, kui see suhe oleks vastupidine - reaalsete oskustega töövõtjate hulk suurem ja vahendajate hulk väiksem. Tasapisi asi küll muutub, kuid seda väga vaevaliselt,” lisab Vink.

“Ehituse peatöövõtjaid on väikese Eesti jaoks liiga palju. Puhtalt peatöövõtuga tegeleda praeguses majanduskeskkonnas tundub äriliselt mõttetu ettevõtmine,” nõustub ka Eensalu.

“Konkurents ehituse peatöövõtu turul on kogu aeg olnud suur ning see ei kao kusagile. On vähenenud ning loodetavasti väheneb ka tulevikus ebaterve konkurents,” loodab Fridolin.

Tööjõust on ikka puudu

“Vajadust olla paindlik võõrtööjõu osas, kuna ehitussektoris on tööjõupuudus suurenemas, siis näeme, et seda võiks leevendada välistööjõu kasutamise hõlbustamine,” lahkas Karba turu trende. “Näeme vajalike kompetentsidega inimeste puudust ehitusalal, seda nii ehitusinseneride kui ka oskustööliste osas, millega ilmselt suur osa kohalikest ettevõtetest silmitsi seisavad.”

Rebase sõnul on suureks probleemiks arenemisel kõrged tööjõumaksud, palgasurve on suur, samas kasumlikkus viimastel aastatel on olnud negatiivne.

Remmelga sõnul on ehitus on tihedalt seotud inimeste ja protsesside efektiivse juhtimisega, selles vallas on alati arenguruumi. “Väga suur osa ressurssidest projekteerimise ja ehituse käigus raisatakse ebaefektiivsustele,” selgitab ta.

“Töömahtude mõõdukas kasv, jätkuv väga tihe konkurents, kvalifitseeritud tööjõu puudus nii ITP kui ehitustööliste osas, ehitusjuhtide üleostmine,” näeb Eensalu probleeme, kuid proovib leida kasu ja sünergiat IT-rakenduste kasutamisest ehitusjuhtimises.

Surve tööjõukuludele sunnib ettevõtjaid järjest enam mõtlema innovaatilisemate lahenduste peale. “Ettevõtjaid, kes rajavad enda äriplaani madalatele tööjõukuludele, mille alla kuulub ka odavama võõrtööjõu kasutamine, jääb järjest vähemaks,” toob Agukas trende välja. Veel on vaja aga töötajate kompetentse tõsta ja neid ümber õpetada. “Paljudki ajalooliseltjuurdunud arusaamad selles vallas vajavad muutmist.”

“Tööstusinvesteeringuid on vähevõitu ja tihe konkurents hinna poolest seab kvaliteedi tugeva surve alla. Kindlasti on üheks märksõnaks täiendõpe, töötajate pidev koolitamine,” lahkab Küttis turu trende. “Põhiline on tootlikkuse kasvatamine, objektidel on palju tööprotsesse, mida ei ole lihtne automatiseerida või teostada oluliselt kiiremini.”

Suurimaks probleemiks ja väljakutseks on avaliku sektori kunstlikult tekitatud palgaralli. “Majanduses peaks olema nii, et kui ettevõtlusel läheb hästi, siis läheb ka riigil hästi, meil on aga vastupidi. Avalik sektor survestab oma palgatõusuga ettevõtjaid ning tulemuseks on käivete ja kasumite langus. Oleme enesele võtnud eesmärgi, et peame olema Eesti keskmisest paremad palgamaksjad. Selle elluviimine on suur väljakutse - kuidas jätkuvalt kasvatada kasumit ning maksta seejuures konkurentsivõimelist palka. Seni oleme sellega saanud hakkama ja pingutame, et suuta seda ka tulevikus,” räägib Leonov.

Kirutud riigihanked

Eestis on Remmelga sõnul probleemid seotud eelkõige riigihangetega, kus peamiseks kriteeriumiks on madalaim hind. “Tellija vastutus jagatakse ära mitme inimese vahel ja seetõttu tihtipeale tegelik vastutaja puudub. Ehitaja teeb alapakkumuse ning üritab tihtipeale teha lahendusi, mis on projektikohasest või eeldatavast lahendusest odavamad. Tellijapoolne järelvalve on nõrk ning vead tulevad välja hiljem või vaikitakse need maha, sest keegi ei vastuta ja kui tähtajaks ei lõpeta, siis on oht, et ehitis võib üldse seisma jääda. Kui riigihangete seadus keelaks vastavaks tunnistada odavaimat pakkumust, siis oleks selliseid probleeme ilmselt vähem. Kuigi seaduse järgi on võimalik põhjendamatult madal pakkumus tagasi lükata, siis reaalsuses see säte ei tööta.”

Kompuse sõnul kehtivad ehitussektoris samad reeglid, mis mujal majanduses: kui on vähe raha, siis on vähem tööd ja tehakse alapakkumisi. Kui mingil ajahetkel on turul raha rohkem, siis jagub jätkusuutliku hinnaga tööd mõnevõrra laiemale ringile. “Kui välja arvata see, et infra- ja keskkonnaehituse sektor sõltub 90% ulatuses riigi investeeringutest, siis muus osas on sektor sarnane ja võrreldav iga teisega,” lisab ta.

“Positiivsuse hõng on kergelt üleval, kuna king on hakanud pigistama. Meie riigi investeeringute maht infrastruktuuri elementidesse on olnud kahetsusväärselt väike. On ammu selge, et sellise taseme pealt kuluvad ja lagunevad meil objektid kiiremini kui me neid hooldada ja remontida jõuame. Ei tea, kas tänu Jüri Mõisa järjekindlatele sõnavõttudele või mitte, aga viimased arengud annavad lootust, et see olukord on muutumas,” jätkab Kompus.

Lisaks on ehitussektorile toonud ja toomas palju kasu Eesti panustamine NATOsse ja liitlastega ühise kaitsevõime arendamisse. “Militaarobjektidesse tehtud investeeringud on viimasel paaril aastal aidanud oluliselt leevendada objektide põuda infrasektoris ja on näha, et tööd jagub seal ka järgnevatesse aastatesse,” toob Kompus välja.

Riigil puudub strateegia

Suurimaks hetkeprobleemiks on Kompuse sõnul Eesti riigi oskamatus ära kasutada negatiivsete intresside keskkonda, mis on nüüdseks kestnud juba praktiliselt kaks aastat järjest.

“Kombineerituna vaevalise üleminekuga eelmisest Euroopa Liidu eelarve-perioodist praegusesse on jäetud kasutamata hulgaliselt võimalusi panustada meie infrastruktuuri kaasajastamisesse, mis aitaks ligi meelitada välisinvesteeringuid ja elavdada majandust. Seda ei ole aga kasutamata jätnud meie lähinaabrid ning praegu on tulemuseks see, et hulgaliselt Skandinaavias töötanud inimesi, kes paar aastat tagasi naasid Eestisse, on juba tagasi välismaal,” on ta kriitiline.

Seetõttu ongi Kompuse sõnul suurimaks väljakutseks luua kõigile selge ja arusaadav eelarve- ja investeeringute strateegia riigi infrastruktuuri arendamiseks ning selle realiseerimine.

Artikkel avaldati Äripäeva eriväljaandes.