Ehitusseadused muutuvad lihtsamaks ja täpsemaks

Riik on võtnud suuna bürokraatia vähendamisele, et keerukad menetlused asendada selgemate ja arusaadavamate toimingutega. Samas on ka seadusi, mis vajavad tugevalt kaasajastamist. Millised on käesoleva ja algava aasta olulisemad muutused ehitust puudutavas õigusloomes? 

Advokaadibüroo Entsik & Partnerid vandeadvokaat, partner Marko Mehilane toob välja, et riigihangete seadus pärineb juba kümmekonna aasta tagant, aastast 2007.

Tulekul uus riigihankeseadus

“Kuigi seadust on siit-sealt muudetud, ei ole hankereeglistikku vahepeal laiapõhjaliselt reformitud. Praegu on riigikogus lõpusirgel uue riigihangete seaduse menetlemine, mille tulemusel kaas-ajastatakse kogu riigihankeregulatsiooni,” täpsustab Mehilane.

Seaduse muutusega on oodata näiteks kvalifitseerimisprotsessi lihtsustumist ning hankelepingu muutmise lubatavust kuni 15%. Täpsustatakse ka alltöövõtjate kontrolli ja pakkumuste konfidentsiaalsusega seotud punkte.

Vabal ehitamisel uued reeglid

Laesson & partnerid OÜ advokaat Tuulikki Laesson toob välja, et 1. jaanuarist jõustuvad nõuded nn vabale ehitustegevusele ehk ehitamisele, mis ei nõua ehitusteatise esitamist ega ehitusloa taotlemist, kui ehitada soovitava ehitise asukoht on maa-alal, mille all või kus paiknevad keskkonnaregistrisse kantud maavarad.

“Uuest aastast peab vaba ehitustegevuse raames ehitamisest huvitatud isik ise saatma taotluse keskkonnaministeeriumisse, täpsemalt maaametisse koos asjakohaste dokumentidega, et saada ehitamiseks riigi luba,” selgitab ta uut korda.

Praegu on menetluses vaba ehitustegevuse reguleerimine ka kaitsealadel, mida soovitakse analoogselt eeltooduga reguleerida ehk enne vaba ehitustegevuse korras ehitamist on vajalik saada riigi luba.

Üldplaneeringu muutus lihtsustub

Laesson toob veel välja, et 2016. aastal on jõustunud mitmed olulised planeerimis- ja ehitusvaldkonda käsitlevad riigikohtu otsused, mis täpsustavad seaduse rakendamist.

“Oktoobris jõustus otsus, mille kohaselt on omavalitsusel kohustus riigi poolt rohekoridorile kaevandamisloa väljastamise järgselt muuta üldplaneeringus fikseeritud maa juhtotstarvet,” toob ta näite. “Seega, kui muidu on üldplaneeringu muutmine aastatepikkune tegevus, mis eeldab uue planeeringulahenduse menetlemist, siis nüüd leiti, et üldplaneeringut saab muuta oluliselt lihtsamal viisil.

Artikkel avaldati Äripäeva eriväljaandes Ehitus 14. detsembril