Uus riigihangete seadus loob võimaluse ka lepingupoolte vahetuseks

Uus riigihanke seadus laiendab hankelepingute muutmise regulatsiooni märkimisväärselt. LEADELL Pilv Advokaadibüroo vandeadvokaat/partner Britta Oltjer kinnitas ehituskonverentsil, et teatud tingimustel lubab uus seadus vahetada ka lepingu osapooli.

Oltjer märkis sissejuhatuseks, et õigusalases seadusandluses ei ole olemas sellist terminit nagu hankeleping, vaid tegelikult me räägime ehituslepingutest, käsunduslepingutest, müügilepingutest jne. „Hankeleping kui termin tähendab, et leping kui selline on sõlmitud riigihanke tulemusena,” selgitas ta.

Britta Oltjer kinnitas, et hiljemalt tuleval kevadel jõustuv uus seadus muudab oluliselt riigihangete maastikku ehitusvaldkonnas. Ta märkis, et on kahetsusväärne, et see on nii kaua edasi lükkunud, ent avaldas uskumust, et põhjalikult läbi töötatud seadus saab sellevõrra korralikum.

Seni on juba sõlmitud hankelepingu tingimuste muutmise võimalused olnud üsna piiratud. „Olen praktikas kokku puutunud mitme olukorraga, kus on soovitud muuta hankelepingut, aga seadus seda ei võimalda.”

Praeguse seadusandluse probleemidest tõi Britta Oltjer välja, et hankelepingut ei ole kohtuvaidluse tõttu nii mõnigi kord võimalik sõlmida hankelepingus algselt ette nähtud kuupäeval. „Siin tuleks määrata periood, millises vahemikus see toimub,” tõi ta näite.

Üheks suureks probleemiks on ka see, et hankelepingus olev tehniline kirjeldus ei arvesta olulisi nüansse, näiteks mahtude suurenemist. „Riigikohtu praktikas näiteksoli üks vaidlus, kus kerkis esile, et ühe reostuse likvideerimise tööde mahud muutusid tööde käigus oluliselt ning sellega seoses ka tööde hind, mida esialgne hankeleping ei osanud ette näha,” tõi ta näite. Samuti on probleemiks tema kinnitusel olnud see, et hankija ei näe dokumentide koostamisel ette tõhusamaid lahendusi, mis täidaksid paremini tema reaalseid vajadusi. „Mida pikemaks perioodiks leping sõlmitakse, seda rohkem tekib võimalus, et turule tekivad uued innovaatilised lahendused, mida saaks kasutada.”

Praktikas on ka väga tavapärane probleem, et nii mõnigi kord selgub tööde käigus, et teatud fassaadilahendust ei saa esialgse projekti alusel teha. „Siin on küsimus, et kelle risk sees siis on,” küsis Oltjer. Erititihti esineb seda just restaureerimise juures. „Praktikas on sellisel juhul kasutatud tellija reservi.” Aga ka sellisel juhul peaksid Oltjeri sõnul olema dokumentides kindlaks määratud esialgsed selle variandi kasutamise tingimused.

Eesti seni olnud hankelepingu muudatuste osas konservatiivne

Euroopa Liidu direktiividepõhjal võib Britta Oltjeri kinnitusel hankelepingut muutmise võimalused jagada tinglikult kolmeks: hankelepingu muutmine on võimalik, kui muudatus ei ole oluline. „Nüüd võib tekkida küsimus, et mis on oluline, kuidas seda mõõta. Selleks on teisena direktiivides välja toodud näitlik loetuelu neist muudatustest, mille puhul muudatuste olulisust ei pea eraldi hindama. Ja kolmandaks, hankelepingut võib muuta kui muudatused on rahaliselt väikese maksumusega.”

Paljud Euroopa Liidu riigid on need direktiivid eelnevalt vastu võtnud. „Eesti on olnud hankelepingu muutmise osas seni konservatiivne,” märkis Oltjer.

Uue seaduse jõustumisel tekib näitlik loetelu lubatavatest muudatustest. „Tõsi, Eesti kohtupraktika on teinud siin erandi ja sedastanud, et need muudatused, mis on hankelepingu projektis ettenähtud, need on lubatavad. Aga õigusteoreetiliselt siin võiks öelda, et siin polegi tegemist muudatusega,” selgitas vandeadvokaat.

Euroopa Liidu direktiividest tulenevalt on uues seaduses ka võimalus, et teatud tingimustel võib teha lisatellimusi samalt tootjalt. See on lubatud juhul kui töövõtja vahetumine pole võimalik. Samas tuleb tähele panna, et algse lepingu maksumust ei tohi ületada rohkem kui 50%. „Iseenesest pean seda muudatust mõistlikuks,” kinnitas Oltjer.

Järgnevalt on uues seaduses ka võimaik lepingupooli asendada. „Siin võib küsida, et kuidas see on võimalik, et kas võib lihtsalt üles öelda oma lepingulistest kohustustest. Päris nii lihtsalt see siiski ei käi – need võimalused ja alused on väga täpselt paika pandud ja on oluline ka et uus lepingupool peab samamoodi vastama kvalifitseerimistingimustele.”

Uuendusena näeb uus seadus ette ka väikese maksumusega muudatuse võimaluse. „Need muudatused ei tohiks samas muuta ka hankelepingu üldist tulemust.”

Viimase osana tõi Oltjer välja uue seaduse muudatuse, mis oluliselt tõstab karistuse määrasid, mis on ette nähtud hankijatele. „Algselt oli see juriidilisele isikule kuni 3200 eurot, nüüd on see kümme korda kõrgeim,” tõi ta välja ent lisas et tegemist on hankija karistamisega, mis ei puuduta pakkujat.

Loe originaalteksti siit.