Delfi ärileht: Eesti ei jõua riigihangete muudatusi tähtajaks vastu võtta

Uute riigihankedirektiivide ülevõtmise tähtaeg on 18. aprill, aga eelnõu pole riigikogule veel esitatud.

Eelnõu eest vastutava rahan­dusministeeriumi asekantsleri Agris ­Peedu sõnul on töö nii kaua aega võtnud, sest muudatuste arv on suur ja ministeerium on üritanud kaasata võimalikult palju huvigruppe.

Lühidalt öeldes peaks muudatustega lühenema riigihanke korraldamise aeg ja lisanduma uuendusi toetav hanke­menetluse liik. Riigihanke valdkonna eksperdid on jõudnud enam-vähem ühisele arusaamisele, et uued direktiivid ei kujuta endast revolutsiooni, kuid siiski toovad kaasa mitu sisulist muudatust. Ühe näitena võib tuua, et aastaid on riigihangete probleem olnud töid pooleli jätvad töövõtjad, kes osalevad järgmistel hangetel. Kui kehtiv seadus ei andnud arvestatavaid võimalusi selliste pakkujate hankelt kõrvaldamiseks, siis üks uutest direktiividest lubaks hankijal kõrvaldada pakkuja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepinguid.

Varasemate juhtumite näitel võib öelda, et 85% tõenäosusega Eestil trahviohtu pole

Direktiivide üle võtmata jätmine hakkab mõjutama kõiki hankeid, mis algatatakse alates 18. aprillist ja mille maksumus ületab rahvusvahelise piirmäära. Näiteks ehituse puhul on rahvusvaheline piirmäär ligi 5,2 miljonit eurot. Probleem võib tekkida sellest, et hanke korraldaja ei saa veel üle võtmata direktiive arvestada, aga hankel osalejatel võib tekkida õigus kohtu kaudu nõuda direktiivis määratud tingimusi.

See, kas Eestit ähvardab direktiivide õigel ajal üle võtmata jätmise tõttu ka trahv, sõltub sellest, kui kaua ülevõtmine viibib. Varasemate analoogsete juhtumite näitel võib öelda, et 85% tõenäosusega Eestil trahviohtu pole.

Alustati 2014. aastal

Aega on eelnõu väljatöötamiseks olnud, seda alustati juba 2014. aasta veebruaris. Eelmise aasta mais esitas ministeerium eelnõu suurele kooskõlastusringile ja arvamuse avaldamiseks 54 organisatsioonile, kelle seas olid nii ettevõtjate liidud, erialaorganisatsioonid kui ka suuremad hankijad.

Kooskõlastused tulid suuresti juuli lõpus, mõni erialaliit esitas oma ettepanekud veel aasta lõpus. Peedu sõnul on nad väga tänulikud koostööd teinud huvigruppidele, kes eelnõusse aktiivselt panustasid.

„Arvestades tehtud ettepanekuid ning eesmärki muuta riigihangete regulatsioon veelgi selgemaks ja vähem bürokraatlikuks, on eelnõus tehtud veel täiendusi ja selle viimane versioon on nüüd justiitsministeeriumis kooskõlastamisel,” selgitas Peedu. Tema sõnul loodab ministeerium eelnõu lähiajal valitsusele esitada, sealt liiguks see edasi riigi­kogusse.

Asekantsleri sõnul on ministeerium ka pidevas kontaktis Euroopa Komisjoniga, et anda ülevaade direktiivide ülevõtmisest. „Võrreldes teiste liikmesriikidega ei ole me direktiivide ülevõtmisel ajaliselt kehvemas positsioonis,” kinnitas ta.

Loe originaalteksti siit.