Eesti läheb täielikult e-riigihangetele üle 2018. aasta oktoobris

Valitsus kiitis heaks ja esitab riigikogule riigihangete seaduse eelnõu, mis kaasajastab ja muudab paindlikumaks riigihangete korralduse, vähendab rahakulu ning kohustab täielikult üle minema e-riigihangetele 18. oktoobriks 2018.

"Üleminekuajal saavad hankijad kohaneda uute normidega ning teha sujuvaks üleminekuks vajalikke infotehnoloogilisi arendustöid. Kohustuse korraldada e-hankeid 70 protsendi ulatuses registris alustatud hangetest on aastast 2017 ja 100 protsendi ulatuses aastast 2018," teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Rahandusministeeriumi tellitud uuringu andmetel väheneks uue riigihangete seaduse jõustumisel elektroonilise lihthanke korraldamise keskmine kulu hankijale 382 eurolt 357 eurole ehk 7 protsenti.

Pakkujale väheneks kulu praeguselt 462 eurolt 445 eurole ehk 4 protsenti. Lihthanke läbiviimise keskmine ajakulu hankijale on praegu 38 tundi ja 55 minutit, uue korra järgi aga 36 tundi ja 19 minutit. Pakkuja ajakulu väheneks 29 tunnilt ja 12 minutilt 28 tunnile ja 5 minutile, selgub Civitta Eesti AS-i uuringust.

Avatud hankemenetluse rahaline kulu on praeguse riigihangete seaduse alusel hankija jaoks keskmiselt 439 eurot, edaspidi aga 400 eurot ehk 9 protsenti vähem. Pakkuja jaoks odavneks see 2,9 protsenti ehk 656 eurolt 637 eurole. Ajakulu väheneks hankija jaoks 4 tunni ja 2 minuti võrra ning pakkuja jaoks 1 tunni ja 11 minuti jagu.

Olulisemate muudatustena tõstetakse halduskoormuse vähendamiseks riigihanke siseriiklikke piirmäärasid asjadel ja teenustel 20 000 euroni ning ehitustöödel 150 000 euroni. Läbipaistvuse tagamiseks analüüsib rahandusministeerium keskse elektroonilise lahenduse kasutamise võimalust nende hankelepingute sõlmimiseks, mis jäävad alla riigihanke piirmäärasid.

Riigihangete seaduse eelnõuga võetakse üle kolm Euroopa Liidu direktiivi: klassikaline direktiiv, võrgustikudirektiiv ja kontsessioonidirektiiv.

Loe originaalteksti siit.