Valitsus andis rohelise tule riigihangete piirmäärade tõstmiseks

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks ja esitab riigikogule riigihangete seaduse eelnõu, mis kaasajastab ja muudab paindlikumaks riigihangete korralduse ning ühtlasi vähendab nii hankijate kui pakkujate aja- ja rahakulu.

Riigihangete seaduse eelnõuga võetakse üle kolm Euroopa Liidu direktiivi, mis kaasajastavad ja muudavad paindlikumaks riigihangete korralduse ning ühtlasi vähendavad nii hankijate kui pakkujate aja- ja rahakulu. Eelnõuga luuakse alused üleminekuks paberivabale e-riigihangete korraldamisele. Ehkki Eestis toimub juba praegu 80% riigihangetest paberivabalt, on Eesti võtnud kohustuse see 2018. aasta 18. oktoobriks 100% peale saada.

"Viie aasta jooksul prognoositav kokkuhoid on sellega 12 miljonit eurot. Paberivaba kord teeb hangetel osalemise nii odavamaks, lihtsamaks kui ka läbipaistvamaks," rõhutas riigihalduse minister Arto Aas.

Üheks olulisemaks muudatuseks on riigihanke piirmäärade tõstmine, millega lihtsustatakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele riigihangetele juurdepääsu, oluliselt paindlikumaks muutuvad ka hankelepingu muutmise võimalused. Väikesemahulised muudatused hankelepingus on tulevikus lubatud täiendava põhjendamiskohustuseta. Ajakohastatakse väärtuspõhise hankimise regulatsiooni ning vähendatakse hankijate aruandluskohustust.

"Kui praeguseni tuleb tohutult tõendeid ja kinnitusi esitada, siis edaspidi kontrollitakse dokumente põhjalikult ainult võitja puhul – see teeb tööd vähemaks. Ebaausate võtete kasutajad, kes on varem korduvalt rikkunud hankelepinguid, see aitab ka turgu korrastada," selgitas minister Aas.

Ka möönis minister, et sobivate piirmäärade leidmine on keeruline, sest liiga suurte piirmäärade korral kasvab korruptsioonirisk, ent liiga väikeste puhul on vormistuslikku tööd nendega ülearu palju. "See on tasakaalu otsimise küsimus," ütles Aas.

Seaduseelnõuga lisandub ka uus hankemenetluse liik – innovatsioonipartnerlus, mida saab kasutada turul puuduva innovaatilise toote, teenuse või ehitustöö arendamiseks ja soetamiseks.

Pakkumuste hindamine toimub ka edaspidi eelkõige hinna ja kvaliteedi alusel, kuid võimaldades kehtiva seadusega võrreldes paremini arvestada keskkonnahoidlikke, sotsiaalseid ja innovaatilisi aspekte. Innovaatiline lähenemine hindamiskriteeriumide juures on see, et võimalik on hankelepingu maksumus riigihanke alusdokumentides kindlaks määrata ning hinnata pakkumusi üksnes kvalitatiivsetest, keskkonnalastest või sotsiaalsetest kriteeriumitest lähtuvalt.

Loe originaalteksti siit.