Agris Peedu: Eesti pole teinud riigihangete direktiivide ülevõtmisel ebamõistlikke valikuid

Rahandusministeeriumi asekantsleri Agris Peedu kinnitusel pole Eesti uue riigihangete seaduse puhul otsustanud riigihangete direktiivide ülevõtmisel väiksema võimaliku kokkuhoiu kasuks ega teinud ebamõistlikke valikuid.

Peedu ütles ERR.ee-le, et rahandusministeeriumi tehtud tasuvusanalüüsi kohaselt on täielikult e-hangetele üleminekul kulude kokkuhoid märkimisväärne ning paljuski on riik, hankijad ja pakkujad seda tajunud, sest e-hankeid on Eestis juba 80 protsenti kõigist hangetest.

"Uue seadusega kahanevad aga e-hanke kulud pakkujale ja hankijale veelgi ehk kokku umbes kuus protsenti. Kokkuhoid täielikul e-hangetele üleminekul ja uue regulatsiooni rakendamisel oleks ligikaudu 12 miljonit eurot. Kuid see pole kõik, sest lisasäästu saab hankija tagada majasisese bürokraatia vähendamise ning targa hankimisega," märkis ta.

Tema sõnul aitaks ülikoole täiendavat säästu saavutada kõige enam teiste ülikoolidega ühishankimine, mida uus seadus eriti rõhutab ning ka rahvusvaheline praktika kinnitab, et sel kombel on võimalik märkimisväärselt kokku hoida.

"See kokkuhoid on aga paljuski hankijate enesekorralduslik küsimus. Nii moodustasime riigi tugiteenuste keskuse juurde hankeüksuse, kes pakub riigiasutustele hanketeenust. Ehk oleks õige aeg ülikoolidelgi oma edumeelne samm teha," leidis asekantsler.

Peedu sõnul on ettevõtjate huvi selgelt suunatud sellele, et võimalikult suur osa avalikest – sealhulgas riigilt ülikoolidele eraldatud – vahenditest kasutataks avalikult ja läbipaistvalt ehk nende ostude kohta oleks teave riigihangete registris kõikidele võrdselt ja keskselt kättesaadav.

"Ei tahaks uskuda, et kellegi huvi oleks minna tagasi aega, mil enam kui 800 hankija valdavat osa hanketeateid või ostusoove võis avaldada hankija veebilehel või lausa kohalikus ajalehes," ütles Peedu.

Peedu sõnul jääb statistika kohaselt asjade ja teenuste puhul lihthanke piirmäära tõstmisel 10 000 euro pealt 20 000 euroni seaduse jõustumisel riigihangete registrisse kandmata ligikaudu 10 protsenti eelnevate aastate keskmisest hangete koguarvust ning see tugineb registriandmete, varasemate rikkumiste ja vaidlustuste analüüsil ning eelnõus toodud piirmääru tõstes näitab seadusandja üles usaldust riigihangete korraldajate hankepraktikale.

Piirmäärade kehtestamisel on arvestatud ka korruptsiooni ennetamise ja vältimise aspekti, kinnitas Peedu ja märkis, et arvestatud on ka asjaoluga, et 85 protsenti Eestis läbiviidavatest riigihangetest jäävad alla rahvusvahelise piirmäära.

"Näiteks on lihthankemenetluse reeglid tehtud hankijat usaldavalt võimalikult lihtsaks – tähtajad on lühikesed ja menetlusreeglid paindlikud ehk jäävad suuresti hankija enda kehtestada. Just see ongi väljakutse hankijatele, sealhulgas ülikoolidele ja nende juhtidele – teha selliseid väiksema mahuga hankeid nimele vastavalt ehk lihtsalt. Eelnõu seda kindlasti võimaldab," kinnitas asekantsler.

Eelnõus on muu hulgas antud ülikoolidele õigus tellida teadus- ja arendustegevuseks vajaminevaid asju kõige erandlikuma menetlusliigi kaudu ehk väljakuulutamiseta läbirääkimistega, mis tagab, et ostu saab sooritada kiirelt, kuid seda selle hinnaga, et menetlusega on hõlmatud vaid üks pakkuja.

Asekantsler tunnistas, et eelnõule heidetakse ette ka ülemäärast mahukust, kuid see on eelkõige asjaosaliste huvides.

"Eesti on otsustanud võtta ühe seadusega üle kolm riigihangete direktiivi, kusjuures üks nendest – kontsessiooni direktiiv, on täiesti uus ja reguleerib siiani Euroopa Liidu tasemel ühtlustamata valdkonda ja sisaldab teistest direktiividest sootuks erinevaid menetluslikke eripärasid," ütles Peedu ja lisas, et lisaks 2014. aastal jõustunud uutele direktiividele reguleerib uus riigihangete seadus ka juba varasemalt siseriiklikku õigusse üle võetud kaitse- ja julgeolekuvaldkonna direktiivis ja õiguskaitsemeetmete direktiivis sätestatut.

"Seega hõlmab eelnõu kokku lausa viie eri direktiivi regulatsiooni. Kusjuures on ilmne, et ülikoolid ei pea kunagi hakkama rakendama kaitsehangetele või võrgustiku hankijale kehtestatud regulatsiooni. Ja ongi maht kohe väiksem!," kinnitas ta.

Peedu sõnul on eelnõu tehtud enam kui 50 huvigrupi kohati diametraalselt erinevate vajaduste ja soovide kompromissina ning riigihangete regulatsiooni koostamine nõuab suure pildi tajumist, mitte aga kitsat vaadet või valdkondliku huvi eest seismist.

Loe originaalteksti siit.