TÜ kantsler: uus riigihangete seaduse eelnõu on kaldu usaldamatuse ja kontrollimise suunas

Valitsus kiitis heaks uue riigihangete seaduse eelnõu, mis muudab paindlikumaks riigihangete korralduse ning vähendab nii hankijate kui ka pakkujate aja- ja rahakulu. Tartu ülikooli kantsleri Andres Liinati hinnangul on seaduseelnõu kaldu usaldamatuse suunas, mis omakorda tekitab juurde uut bürokraatiat.

Riigihangete seaduse eelnõu kohaselt on viie aasta jooksul prognoositav kokkuhoid 12 miljonit eurot ning 2018. aastal minnakse 100-protsendiliselt üle e-riigihangetele. Tulevikus kontrollitakse dokumente põhjalikult ainult hanke võitja puhul, kuid varem korduvalt hankelepinguid rikkunud ettevõtted saab edaspidi protsessist kõrvaldada, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kaubandus-tööstuskoja juhi Mait Paltsi sõnul on eelnõu samm õiges suunas, kuid rohkem tuleks tähelepanu pöörata alapakkujate kõrvaldamisele hangetelt.

"Me kindlasti loodame, et alapakkumiste temaatika saab riigikogus tõsisemalt käsitletud ja seal võiksid jõuda arutelud ka konkreetsemate tulemusteni, mis annaksid tulevikus hankijatele paremad võimalused selle probleemiga tegeleda ja alapakkumisi vajadusel kõrvale tõsta," selgitas Palts.

Tartu ülikooli kantsler Andres Liinat ütles, et uus seadus on olemasolevast mõnevõrra liberaalsem, kuid samas on jäetud eelnõus kasutamata võimalused, millega vähendada kogu riigihangete protsessiga seotud kulusid.

"Konkreetselt võib ette heita seda, et uus seaduseelnõu nagu eelminegi on tugevasti kaldu usaldamatuse ja kontrollimise suunas. Igasugune selline hoiak tekitab uut bürokraatiat, palju kulusid. Arvestades ka kogu riigihangete protsessi toimimist, oleks võimalus näiteks piirmäärade tõstmisega oluliselt vähendada riigihangete protsessiga seotud kulusid, sealhulgas ka tööhõivet nii avalikus sektoris kui ka erasektoris," lisas ta.

Riigihalduse minister Arto Aas hindab uue seaduseelnõuga tulevaks kokkuhoiuks 12 miljonit eurot 5 aasta peale. Liinati hinnangul on kokkuhoid väiksem.

"Need võimalused, mida näiteks võimaldaks piirmäärade tõstmine ja siduva eelhaldusotsuse institutsiooni sissetoomine, aitaks säästa aastas kulusid 20-30 miljonit. Toonitan, et need kulud pole pelgalt avaliku sektori kulud, vaid osa neist on seotud ka pakkujatega, sest pakkujad teevad tihti väga palju bürokraatlikku tööd," rääkis ta.

"Iseenesest see, kas piirmäärad on madalamad või kõrged, ei suurenda tõenäoliselt seaduse rikkumise või seadusega pahuksisse minevate pakkujate või hankijate arvu. Kui seaduseelnõus nähakse ette võimalus hangete kolimiseks e-registrisse, siis iseenesest tänane bürokraatia muutub lihtsalt elektrooniliseks bürokraatiaks," lisas kantsler.

Liinati sõnul on palju võimalusi asjaajamise leevendamiseks ja selleks, et loobuda teatud juhtudel üldse hangetest ja tagada kontrollisüsteem muude meetoditega. Näiteks on tema sõnul Eestis hästi rakendatud üle 1000-euroste arvete deklareerimise kohustus, mis tähendab, et riigil on täielik ülevaade hankijate kuludest.

Aktuaalse Kaamera uudislugu vaata siit.