Valitsuse aasta: tähtajaks on suudetud täita pea kolm neljandikku ülesandeid

Valitsus on selle aasta märtsiks planeeritud 310 ülesandest suutnud tähtajaks täita 223. Kiiret reageerimist nõudvaid asju on elu aastaga valitsuse ette visanud kümnete kaupa. Riigikantselei strateegiabüroo direktor paneb ülesannete täitmise hindeks tugeva nelja.

Laupäeval täitub Taavi Rõivase juhitaval valitsusel esimene ametiaasta. Kuidas hakkama on saadud, on võimalik hinnata nii täidetud ülesannete arvu järgi kui ka kvalitatiivselt: kui head ja vajalikud ülesanded endale üldse võeti ja kuidas suudeti reageerida neile kriisidele, mille kerkimist keegi ette näha ei osanud.

Mõistagi on valitsuse tööd kõige lihtsam hinnata täidetud ülesannete arvu järgi. Esimese aasta põhjal võib öelda, et tulemus ei ole suurepärane, ent ka mitte halb. Riigikantselei andmetel on valitsuse tegevusprogrammis ülesandeid, mille täitmise tähtaeg oli selle aasta märtsis, kokku 310. Valitsus on suutnud nendest tähtajaks täita 72% ehk 223 ülesannet. Täitmata on kokku 87 ülesannet (28%), nendest on 2016. aasta märtsi tähtajaga täitmata ülesandeid kokku 33.

Riigikantselei strateegiabüroo direktori Margus Sarapuu sõnul on veel vara hinnata, kas oma nelja-aastase perioodi lõpuks on valitsusel tegevusprogrammi täitmisega probleeme või mitte. Tema kogemus ütleb, et kui valitsuse vahetumise ajaks täidetakse programmist 70–80%, on see üsna tavapärane tulemus. „Suures plaanis võiks öelda, et täitmise vahemik on praegu tavapärane. Ei ütle, et see väga hea oleks, aga tugev neli küll,” sõnas ta.

Kui vaadata igat tähtajaks täitmata jäänud ülesannet eraldi, on neil kõigil Sarapuu sõnul ka põhjus. Näiteks kui ministeerium on oma asjad ära teinud, siis valitsuses võib minna plaanitust kauem aega. „Näiteks energiamajanduse arengukava puhul on ministeeriumil asjad tehtud, aga valitsuses pole seda saadud panna sobivale istungile, kus kõik vajalikud ministrid oleksid kohal,” selgitas Sarapuu.

Tavapärane põhjus, miks tähtajaga lõhki minnakse, on see, et eri osapoolte kaasamiseks vajatakse rohkem aega. „Kui kaasatavate ring on väga suur, siis on tavaline, et keegi tahab vastuse saatmiseks nädalat-kaht juurde. Kui hilinemised hakkavad kuhjuma, on ministeeriumil dilemma, kas rullida üle või anda lisaaega,” ütles Sarapuu. „Näiteks riigihangete seadus jõudis parlamenti, aga jäi paar kuud hiljaks, sest osapoolte hulk oli nii suur.” Seega on tema sõnul raske hinnata, kas ministeerium tegi riigihangete seadusega head tööd või mitte – see jäi kaks kuud hiljaks, aga huvigruppide rahulolu on selle võrra suurem. „Peale selle tuleb ministeeriumitel sisse ka jooksvaid teemasid. Tõenäoliselt iga päev, kui ametnikud ajalehe lahti löövad, vaatab neile vastu üks või kaks tööülesannet, mis vajavad kiiret reageerimist,” lisas Sarapuu.

Kiiret reageerimist vajavaid asju on elu valitsuse ette visanud kümnete kaupa. Üks valitsuse edukuse ja hakkamasaamise parimaid näitajaid ongi see, kui kiiresti ja kuidas poliitikud reageerida suudavad.

Loe originaalteksti siit.