Eksinud ettevõtjale uus võimalus. Pääs riigihangetele

Riigikogus arutlusel olev riigihangete seaduse muudatus võib tuua võlgu olevad firmad taas pakkujate laua taha. Ettevõtjaid teeb see murelikuks.

Eesti peab riigihangete seadust muutma Euroopa reeglite ja normide järgi, millest üks oluline koht puudutab võlgades ettevõtteid. Kui praegu ei tohi võitja hanke väljakuulutamise ja lepingu sõlmimise päeval maksuvõlglane olla, siis muudatusega peaks tulema punkt, mille järgi saavad ettevõtjad heastada oma patud ja hanke võidu korral ka võlad lunastada.

Kellel võlg makstud, pole võlgnik. Rahandusministeeriumi nõunik Evelin Karindi-Kask märkis, et ükski muudatus ei vii Eestit arengus tagasi, vastupidi, muudatused toetavad Eesti hankekorralduse kaasajastamist. Tema sõnul on rahandusministeerium asja läbi analüüsinud. “Maksuvõlglased ei ole kunagi saanud riigihangetele juurdepääsu ega saa ka tulevikus. Maksuvõlaga ettevõtja tuleb hankemenetlusest kõrvaldada,” märkis Karindi-Kask.

Ta selgitas, et kui ettevõtjal on maksuvõlg, saab ta uue seaduse järgi selle ära maksta ja siis ei ole enam tegemist maksuvõlglasega. “Uus seadus soodustab maksude paremat laekumist ja võlgade tasumist. Samas tuleb silmas pidada, et kui ettevõtja ei ole õigel ajal oma võlga tasunud, ei ole tal hiljem, pärast tema hankemenetlusest kõrvaldamist, võimalik nõuda, et tal lastaks oma maksuvõlg tasuda,” kirjeldas Karindi-Kask.

Karindi-Kase sõnul annab seadus direktiivile tuginedes pakkujale võimaluse tõendada, et ta on teinud olulisi jõupingutusi, et muuta oma äriühingu juhtkonda või sisekontrollisüsteeme või mõlemaid ning hüvitanud kahjud eesmärgiga oma usaldusväärsus taastada ning saada uuesti juurdepääs riigihangetel osalemiseks. “See aga ei tähenda, et selliste tõendusmaterjalide esitamisega saab kriminaalist ettevõtja automaatselt usaldusväärseks ettevõtjaks,” lausus Karindi-Kask.

Ta märkis, et uue seadusega muudetakse riigihangete korraldamine paindlikumaks ja nii hankijale kui ka pakkujale vähem koormavaks. “Lisaks vähenevad hankijate ja ettevõtjate koormus ning menetlusele kuluvad aeg ja raha.”

Ettevõtjad murelikud. Tartu Ehituse finantsdirektor ja juhatuse liige Aado Kivi on eelnõu pärast murelik. Ühelt poolt on tema sõnul hea, kui riske võtnud ettevõtjatel on võimalus ennast parandadaja hangetel osaleda. Teisalt võib see tema sõnul olla ohtlik. “Esimene reaktsioon seadusemuudatusele on, et sellised firmad pakkuda ei võiks ega tohiks. Kuid kõik, nii isiklikus plaanis kui ka firmad laiemas plaanis, peaksid samas omama võimalust parandada oma firma mainet ja käitumist,” rääkis Kivi.

Kivi rõhutas, et tema meelest ei tohiks võlgu olevad ettevõtted hangetel osaleda enne võlgnevuste likvideerimist. Kuid ta lisas, et kuna ettevõtlus on juba kord suuremate ja väiksemate riskidega tegevus, võiks olla hiljem võimalus võetud riskid maandada. “Oluline on, et lihtsalt ei mängita mäkra ja püütakse eksimused parandada,” seletas Kivi.

Probleemiks võib tema sõnul saada ka see, et ettevõte korjab turult raha kokku, sulgeb aasta pärast tegutsemist uksed ja tõmbab teistel naha üle kõrvade. “Tundub, et seda probleemi on palju. Tartu Ehitus on ettevõtluses pea 25 aastat olnud. Kui midagi on läinud kehvasti, siis oleme püüdnud seda parandada. Kuid oleme näinud ka seda, et tehakse teadlikult selline äriplaan, et korjatakse kõik raha kokku, mis on võimalik, ja aasta lõpuks firma lõpetatakse. Nii see asi kordub ja kordub. Kui vaatame kas või firmade arvu, mis luuakse - see on košmaar. Võetakse, mis võtta on, ja kogu lugu. Äri ei saa rajada selleks, et tõmmata nahk üle kõrvade.”

Kivi sõnul jookseb Eesti liiga palju Euroopa Liidu kannul. Kui öeldakse, et peab tegema, siis tasub tema sõnul küsida - kas ikka peab?

Kahtlased ettevõtted saavad võimaluse

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhi Indrek Petersoni sõnul on see rong juba läinud, kus oleks saanud Euroopa Liidu nõudele vastu vaielda. Nüüd pole teha muud kui direktiiv vastu võtta ja endale paremaks kohendada.

Peterson rääkis, et peaks olema ooteaeg, mille jooksul pakkuja end tõestaks. “Et tellijal oleks võimalik veenduda, kas pakkuja on käitumismustrit muutnud ja vastab tingimustele. Praegu seda eelnõus ei ole ja see loob šlikerdajatele (võlgu olevad ja kahtlase käitumismustriga ettevõtted - toim) võimalusi, nad saavad hakata tegutsema.”

Samuti oleksid ettevõtjad tema sõnul soovinud, et mitte hankija ei peaks kontrollima, kas võlgu olev ettevõte on suuteline võlgadest vabanema, vaid seda teeks kolmas osapool, kelle on määranud rahandusministeerium. “Praegu on see hankijate kohustus ja neil on keeruline hinnata, kas heastamise meetmed on piisavad ja võimalikud - liiga palju on subjektiivsust,” selgitas Peterson.

Petersoni sõnul on positiivne, et rahandusministeerium on püüdnud direktiivi võimalikult paljude osapoolte vahel läbi rääkida, kuid ta ei mäleta, et ümarlaudadel oleks mõni ettevõtja heastamise meetmeid pooldanud. “Meie seda heastamist ei oleks pooldanud, kuid see klausel on hankeseaduses sees. Eks heastamise puhul on ka süüteod erinevad - finantsrikkumine või kuritegu -neid kõike peab eraldi vaatlema. Praegu seda ei täpsustata. Teatud mõttes on tegemist tagasiminekuga,” lisab Peterson.

Kommentaar: muudatused peaks olema täpsemalt sõnastatud

LAURI TAMMISTE
Nortali eGovernment Eesti arisuuna juht

Seadusemuudatus mõjub pakkujatele distsiplineerivalt ja annab riigile võimaluse valida tugevad partnerid. Meie näeme positiivsena muudatusi, mis võimaldavad suuremat läbipaistvust hangete korraldamisel, sealhulgas kavandatavat heastamise regulatsiooni. Põhiline on, et plaanitavad muudatused oleksid selged ja üheselt mõistetavad ega võimaldaks eri tõlgendusviise. Praeguses sõnastuses on võimalik mitut sätet tõlgendada subjektiivselt. Näiteks punkt, mille alusel võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepinguid nii, et on kohaldatud õiguskaitsevahendeid. Eelnõust ei nähtu, et sellised rikkumised peaks olema tuvastatud kohtuotsusega. Sellise sõnastuse järgi võiks kõrvaldada pakkuja, kes on teinud rikkumisi, mille tõttu hankija on nõudnud näiteks leppetrahvi.

Avaldatud ajalehes Äripäev, 10. mai 2016.