Valem hanke õnnestumiseks

Riigihangete seadust on aastaid lihvitud. Alati võiks parem olla. Praegu viivad hankeprotsessi soovimatu tulemuseni hankija puudulikud oskused oma vajadusi kirjeldada, see, et ei julgeta asjatundjatelt abi küsida, ja asjaolu, et pakkujate taust jäetakse korrektselt kontrollimata.

Suurim reha, mille otsa turvateenust ostes tavaliselt astutakse, on vaid madalaima hinna kriteeriumi kasutamine. Juhul kui hankes toodud teenuse kvaliteedinõuded annavad liigset tõlgendusruumi, tulebki leppida partneriga, kes ei saa oma kohustustega hakkama. Lepingut enne tähtaega lõpetama ei kiputa, sest tähtaeg on kivisse raiutud ja kes see ikka tahaks oma viga tunnistada.

Teisest äärmusest meenub lugu hankijast, kes turvateenuse ostmisel küsis paljudelt ettevõtetelt nõu turvakaamerate kohta. Hankedokumenti pandigi kirja erinevate tootjate parimad näitajad. Paraku selgus protsessi käigus, et selliste parameetritega kaamerat polegi veel leiutatud.

Tuleb tunnistada, et vahel jääb vajaka nii vajaduste kirjeldamisest kui ka riskide hindamisest. Näiteks Tallinna vangla nõrkvoolusüsteemide hanke võitis ettevõte, mille aastakäive jääb märgatavalt alla projekti rahalise mahu. Madala hinnaga väikese tegijaga tehtud tehingu õnnestumiseks jääbki nüüd tellijal hinge kinni ja konkurentidel suu kinni hoida.

Sea selged kriteeriumid

Mõttetute vaidluste vältimiseks sea selged kriteeriumid ja oska neid põhjendada. Nii väldid süüdistusi kellegi eelistamises ega pea hanke käigus jooksvalt tingimuste muutmise peale kõikide osapoolte aega raiskama. Et asi ei muutuks liialt ühe ettevõtte nägu, on tasakaalustav mõju alaliitudel, kust samuti hankijad praktilisi soovitusi saavad.

Kahjuks tuleb ette olukordi, kus hankes osaleja on enda kvalifitseerimiseks valeinformatsiooni esitanud. Nii juhtus sel aastal Tallinna Ülikooli turvahankega, kus kahte osalenud turvaettevõtet kahtlustati selles, et nad valetasid oma teenuse ja varasema töökogemuse kohta. Ülikool kui hankija väärib siin eeskujuks toomist, sest võttis vaevaks pakkujate andmeid kontrollida ja välistas kahtlaste andmete esitajad.

Juhtub ka, et pole kooskõla soovide ja võimaluste vahel. Tulemuseks on hanke tühistamine, mis toob kõikidele osapooltele asjatuid kulusid.

Mitte et tahaks kuidagi ajakirjanikelt tööd ära võtta, aga isiklikult loodan, et hapukaid artikleid riigihangete järjekordsetest ebaõnnestumisest jääb vähemaks.

Artikkel ilmus ajalehes Äripäev 16. jaanuaril