Seaduse varjust paistab praaki

Läinud kuul riigikogus läbi kukkunud riigihangete seadus võeti eile lõpuks vastu, kuid seda saadab kriitika.

“Lõpuks lõin käega: tuleb, nagu ta tuleb,” ütles uut riigihankeseadust varemgi kritiseerinud Andres Oltjer, kes veab abikaasa Ruth Oltjeriga keemiaettevõtet Chemi-Pharm. Andres Oltjerile jäi selle aasta septembrist kehtima hakkava seaduse vastuvõtmisest mulje, et riigiametnikud vältisid täielikult avalike hangete tegemist. “Otsiti igasuguseid põhjendusi, miks üks või teine läbipaistvust kitsendav paragrahv on kasulik,” selgitas ta.

Kasutasid krutskeid
“Kui esimesed ettepanekud saatsime, siis tuli vastus, et see on ettevõtjate huvides -nad ei taha, et kõik näeksid kõike. Kui kaubandus-tööstuskoda ja tööandjate keskliit saatsid samasuguse taotluse, siis ikkagi leiti mingeid krutskeid, miks seda mitte teha,” rääkis Oltjer.

Riigikogus uue seaduse menetlust juhtinud reformierakondlane Deniss Boroditš oli eile riigikogu ees sõna võttes sama pettunud. “Mul on kahju, et väga heast asjast sai ärasolgitud praak. Ja sellest on siin saalis olnud juttu külija küll. Ka kuu aega tagasi, kui eelmises versioonis ei leidnud riigihangete seaduse eelnõu toetust,” ütles ta. “Reformierakonna fraktsioon lootis, et tänu sellele on hea võimalus eelnõu vastuvõtmist takistanud rumaluste väljavõtmiseks, aga võta näpust.”

Boroditš märkis, et bürokraatia uue seadusega ei vähene. “Jutt käib allhankijate kontrollist. Kujutagem ette seda nõuet eriti suurte hangete puhul, kus on sadu allhankeid,” põhjendas ta. “Bürokraatia tõus toob kaasa ka lisakulutusi.”

Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Päits ütles, et kogu seadusega seotud protsess oli konarlik. Rohkem kui kaks aastat tagasi oli see veel asjalik. “Oli näha, et rahandusministeerium soovis kõiki kaasata, aga vahepeal oli arusaamatult pikk paus. Siis jõudis see riigikokku, kus ka alguses oli menetlus mõistlik, aga lõpus hakati väga kiiresti menetlema. Seda saanuks teha oluliselt kiiremini ja efektiivsemalt,” ütles Päits terve protsessi kohta.

TGS Balticu vandeadvokaat Kristina Laarmaa rääkis, et kuna seaduse menetlemine venis juba aasta aega, tekitas see hankemaastikul ebakindlust, sest teatud direktiivide sätted olid otsekohalduvadja hankijatele järgimiseks kohustuslikud, kuigi kehtivast seadusest seda välja lugeda ei saanud. Nii pidid hankijad näiteks leppima, et maksuvõlaga konkurendil oli õigus võlgnevus tasuda, ilma et teda hankelt kõrvaldataks.

Halduskoormus tegelikult ei vähene
Palju on räägitud hankepassi ja pöördmenetluse rakendamisest kvalifitseerimise etapis, märkis Laarmaa. Kuigi hankemenetluse korralduses on tegu olulise muudatusega, ei vähenda see tema sõnul pakkumuste koostamisel oluliselt halduskoormust, mis oli regulatsiooni üks eesmärke.

“Kuivõrd hankijal on õigus pakkujalt nõuda ka pöördmenetluses kogu kvalifikatsiooni puudutavat dokumentatsiooni pelgalt viie tööpäeva jooksul, peab pakkujal piltlikult öeldes vastav dokumendikaust kkagi sahtlis komplekteeritud olema, mistõttu jääb vähemalt pakkuja poolt vaadates ressursisääst tagasihoidlikuks.”

Pakkujad peaksid Laarmaa sõnul arvestama muutunud vaidlustamis tähtaegade ja -protseduuriga. Samuti tuleks pakkumuse esitamisel märkida, millises ulatuses sisaldab see ärisaladust ja seda ka põhjendama.

Erinevalt praegusest seadusest oleks konfidentsiaalsus edaspidi piiratud vaid eduka pakkumuse otsuseni, mis pöördmenetluses tehtaks kohe pärast pakkumuste esitamist. Seega on konkurentidel õigus nõuda välja pakkumuse osa, mis ei ole ärisaladus, hankemenetluse suhteliselt varases etapis.

“Positiivse külje pealt tuleks kindlasti esile tõsta hankelepingu muutmise üksikasjalikku regulatsioonija võimalust hankelepingut eelnevalt rikkunud pakkuja hankemenetlusest kõrvaldada,” lausus Laarmaa.

Ähvardav trahv
Riigihangete seaduse vastuvõtmine takerdus pikalt, mistõttu oh jutuks, et Eestit võib ähvardada Euroopa Komisjonilt mitmesaja tuhande eurone trahv. Eile aga kiitis riigikogu lõpuks 66 poolthäälega majanduskomisjoni algatatud riigihangete seaduse heaks, mis võib komisjoni menetluse ja trahvi kaotada.

Nimelt kirjutas Äripäev märtsis, et Eesti pidanuks mullu aprillis koos värske seadusega üle võtma kolm eurodirektiivi, kuid need viibivad üle ootuste kaua ja tekitavad segadust seaduste tõlgendamisel.

Euroopa Komisjonilt tuli ka kaks etteheitvat kirja ja püsis oht, et peagi võib komisjon võtta ette kohtutee. Euroopa Kohus saaks Eestit venitamise eest trahvida rohkem kui 300 000 euroga.

Millised muudatused tulid uue seadusega?
Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsleri Raigo Uukkivi sõnul kaasneb uue seadusega võimalusi riigihangete kiiremaks, paindlikumaks ja paremaks korraldamiseks.

Uus seadus annab hankijale võimaluse kontrollida kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifitseerimise tingimustele vastamist esmajoones pakkujate endi kinnituste abil ning nõuda lisadokumentide esitamist üksnes edukalt pakkujalt. Kuivõrd ka eduka pakkuja kontroll toimub peamiselt elektrooniliste andmebaaside järgi, väheneb nii hankijate töö- kui ka ettevõtjate halduskoormus.

Seadus laiendab hankija võimalusi kõrvaldada riigihankest ebaausaid ettevõtjaid. Samuti lisandub võimalus kõrvaldada riigihankest ettevõtja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud sõlmitud hankelepinguid.

Peale selle võetakse kasutusele heastamise instrument. Ettevõtjale antakse võimalus tõendada hankijale, et ta on rakendanud meetmeid, mis on piisavad, kinnitamaks tema usaldusväärsust, olenemata kõrvaldamise alusest. Lisandub uus hankemenetluse liik innovatsioonipartnerlus, mida hankija saab kasutada turul puuduva innovaatilise toote, teenuse või ehitustöö väljaarendamiseks ja soetamiseks.

Luuakse alused üleminekuks paberivabale e-riigihangete korraldamisele 2018. aasta sügiseks. Üleminekuajal saab kohaneda uute normidega.

Infotehnoloogilisi võimalusi nõuete täitmiseks pakub riigihangete register, mille uuendamiseks on rahandusministeerium algatanud uue arendusprojekti. “Soovime tagada, et nii riiklike kui ka rahvusvaheliste hangete korraldus oleks sujuv ning parimate tehniliste võimalustega. Registri loomiseks kaasame arendusprotsessi ka pakkujate ja hankijate esindajad, et e-hangetele üleminek oleks võimalikult mugav,” ütles riigihangete ja riigiabi osakonnajuhataja Kristel Mesilane.

Teenuste ja ehitustööde kontsessioonide andmise regulatsioon ühtlustab ja muutub paindlikumaks.

Samuti muudetakse seadusega veel riigihangete piirimäärasid, lihtsustatakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele riigihangetele juurdepääsu ning lõdvenevad hankelepingu muutmise võimalused. Ka ajakohastatakse väärtuspõhise hankimise regulatsiooni ning vähendatakse hankijate aruandluskohustust.

Loe originaalteksti siit