Vandeadvokaadi sõnul toob uus seadus vaidlusi juurde

Kuigi kolmapäeval riigikogus teisel katsel vastu võetud riigihangete seadus alandab mitut hankepiirmäära ja kiirendab hankeprotsesse, ennustavad juristid, et esialgu toovad uued tingimused vaidlusi vaid juurde.

«Uues riigihangete seaduses on meetmeid, mis on suunatud kiiremate ja paindlikumate hangete läbiviimisele,» rääkis Ellex Raidla vandeadvokaat Rauno Klemm, kes on spetsialiseerunud riigihangete valdkonnale, lisades samas, et mitu asja vajab veel läbirääkimist.

Kiiruga tehtud vaidlused
«Selgeks vaidlemist vajab näiteks uus kõrvaldamise aluste ja heastamisega seonduv regulatsioon. Lühemate tähtaegade tõttu hakkab ilmselt kitsama ajaraamistiku sees laekuma rohkem kiiruga (n-ö igaks juhuks) esitatud vaidlustusi,» nentis ta.

Samas märkis vandeadvokaat, et pikemas perspektiivis aitavad need vaidlused kindlasti kaasa selge praktika väljakujundamisele, mis omakorda loodetavasti vähendab vaidluste arvu. «Vaidluste kasv hakkab ilmselt suuresti sõltuma hankijatest endast,» sõnas ta.

Seda seepärast, et kui ühelt poolt annab uus seadus hankijatele rohkem otsustamisruumi, paneb see teisalt neile ka suurema vastutuse otsuste tegemisel ja põhjendamisel. «Seega saavad vaidluste arvu ohjes hoida eelkõige hankijate professionaalsus ning kaalutletud ja mõistlikud otsused hangetel,» lausus Klemm.

Jõustub juba septembrist
Riigihangete seaduse muutmise peamine eesmärk on võtta üle uued Euroopa Liidu riigihangete direktiivid, millega ajakohastatakse riigihangete korraldust ning muudetakse see paindlikumaks, nii et kõigi osaliste aja- ja rahakulu väheneks. 

Uus seadus jõustub põhiosas juba selle aasta 1. septembril 2017 ja võrreldes kehtiva seadusega on seal mitu suurt muudatust. Peale Euroopa Liidu direktiividest tingitud muutuste kaasneb uue seadusega ka mitu riigisisest muudatust.

Riigikogu võttis riigihangete seaduse vastu teisel katsel 66 poolt- ja 24 vastuhäälega. Üks saadik jäi erapooletuks. Esimesel korral kukkus riigihangete seaduse vastuvõtmine mai algul kolmandal lugemisel aga läbi, sest selle poolt hääletas 49 riigikogu liiget.

Uue seadusega kaasneb hulgaliselt võimalusi riigihangete kiiremaks, paindlikumaks ja paremaks korraldamiseks, ütles rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Raigo Uukkivi pressiteates.

«Arvestades hangete osatähtsust kogu majanduses, on hea meel tõdeda, et astume selles valdkonnas suure sammu edasi, ning loodan, et hankijad ja pakkujad hakkavad õige pea uusi võimalusi kasutama,»  lisas ta.

Peamised uue riigihankeseadusega kaasnevad muudatused

Hankelepingu muutmine
Avardatakse hankelepingu muutmise aluseid, mis seni on olnud äärmiselt piiratud ja ebaselged. Nii võib hankija nüüd ilma lisaselgitusteta muuta asjade ja teenuste puhul hankelepingut  kuni kümne protsendi ulatuses ja ehitustööde puhul kuni 15 protsendi ulatuses esialgsest maksumusest.

Samuti on nimetatud olukorrad, millal võib hankelepingut muuta. Näiteks kui muudatuse väärtus ei ületa 50 protsenti hankelepingu algsest maksumusest, võib hankija uut riigihanget korraldamata osta pakkujalt veel asju, teenuseid või ehitustöid, mille järele on hankijal tekkinud vajadus ja mida riigihanke alusdokumendid ei sisaldanud, juhul kui pakkuja vahetamine põhjustaks hankijale olulist ebamugavust või märkimisväärseid lisakulusid ega oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik.

Laienenud hankelt kõrvaldamise alused
Uue seaduse järgi tuleb kõrvaldada iga riikliku maksuvõlaga pakkuja. Samuti saab kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud varasemaid hankelepinguid.

Praktikas võib see endaga kaasa tuua aga hulgaliselt vaidlusi selle üle, millal saab üldse rikkumisest rääkida ja kuidas tuleb see tuvastada (nt küsimus ehitus- ja IT-hangetest, kus on tavalised viivitused, mis ei pruugi tuleneda pakkujast), mis on olulised rikkumised, mis hetkest saab rääkida pidevast rikkumisest jne.

Heastamine
Uue võimalusena sätestab seadus kõrvaldamise aluste heastamise ettevõtja poolt. See tähendab, et ettevõtja, kes tulnuks varem hankelt kõrvaldada, võib nüüd esitada koos pakkumusega tõendid, et ta on võtnud ette meetmeid, mille abil on oma ebaseadusliku või muul viisil riigihangete hankelepingu täitmiseks ebasobiva käitumise heastanud ja usaldusväärsuse taastanud (näiteks kahju täielik hüvitamine, meetmed edasiste rikkumiste vältimiseks jne).

Ilmselt toob ka see uus võimalus vähemalt esialgu endaga kaasa omajagu vaidlusi, samutilisatööd hankijale.

Muutuvad hankepiirmäärad ja lühenevad tähtajad
Hankepiirmäärad muutuvad: näiteks riigihanke piirmäär suureneb asjade ja teenuste hankimisel 40 000 eurolt 60 000 eurole, ehitustööde puhul aga langeb 250 000 eurolt 150 000 eurole. Lihthanke piirmäär suureneb asjade ja teenuste puhul 10 000 eurolt 30 000 eurole ja ehitustööde puhul 30 000 eurolt 60 000 eurole.

Osaliselt lühenevad ka riigihanke tähtajad, mistõttu tuleb kiirelt reageerida nii pakkumuse esitamisel kui ka alusdokumentide vaidlustamisel. Näiteks võib hankija põhjendatud objektiivsete ja kiireloomuliste asjaolude tõttu ka suure, üle rahvusvahelise piirmäära riigihanke korral sätestada vaid 15-päevase pakkumuste esitamise tähtaja.

Menetluskordade muudatused
Lisanduvad uued menetluskorrad, nagu uus hankeliik – innovatsioonipartnerlus – ning riigihangete seadusesse tuuakse kontsessioonilepingute (pakkuja tasu seisneb nt õiguses teenust osutada, nt jäätmeveo hanked) menetluskord.

Halduskoormuse vähendamiseks on kasutusele võetud hankepassi (pakkuja kinnitus nõuetele vastavuse kohta) ja pöördmenetluse võimalus (pakkumuste hindamine enne kõrvaldamise aluste ja kvalifikatsiooni kontrolli).

Loe originaalteksti siit