Riigihangete ettevalmistamise ja läbiviimise kulukuse analüüsi kokkuvõte

Kehtiva riigihangete seaduse kitsaskohad tekitavad ülikoolidele põhjendamatult pikki töötunde ja suuri rahalisi kulutusi, pärssides teadusasutuste arengut ja investeeringuid innovatsiooni. Tänases olukorras on ülikoolidel kergem osta nende pädevusalasse kuuluvat teadus- ja arendusteenust sisse, kui seda ise osutada.  

Näiteks 2014. aastal kulus Tartu Ülikoolil hangete korraldamiseks rohkem kui 12 000 töötundi ja üle 100 000 euro, millest suurema osa saaksid ülikoolid paindlikumate ja üheselt mõistetavate seadustingimuste korral investeerida teaduse arengusse ja innovatsiooni. 

Analüüsi aluseks võeti seitse Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis läbi viidud hanget, mille hulgas oli nii riigihanke piirmäära (40 000 eurot) ületavaid kui ka selle alla jäävaid hankeid ning hankeid, mille tulemusena sõlmiti raamlepingud.  

Mida peab ülikool riigihanke korraldamiseks tegema?

Ettevalmistus:

1)    taustainfo kogumine võimalike pakkujate kohta,
2)    hankekomisjoni moodustamine,
3)    hankedokumentide koostamine ja avaldamine, sh hanketeate ja hanke tehnilise kirjelduse avaldamine.

Läbiviimine:

1)    pakkumuste avamine, sh pakkujate tingimustele vastavuse kontrollimine ja selgituste küsimine,
2)    pakkumuste hindamine, sh hankekomisjoni koosolekute korraldamine,
3)    pakkujate kvalifitseerimise ja pakkumuste edukaks tunnistamise otsuste tegemine, sh otsustega seotud dokumentide vormistamine,
4)    hankelepingute ettevalmistamine ja sõlmimine.

Kui palju riigihange ülikoolile maksma läheb?

Hanketeate avalikustamisest kuni lepingu sõlmimiseni kulub keskmiselt 55 kalendripäeva.  

Analüüsitud hangete puhul ei tulnud välja märkimisväärset seost hanke maksumuse ja selle korraldamiseks kulunud ressursi vahel. Alla riigihanke piirmäära (40 000 eurot) jäävate riigihangete läbiviimiseks kulub samas suurusjärgus aega ja raha kui piirmäära ületavate hangete puhul. 

Näiteks kahe Tartu Ülikooli hanke puhul, mille maksumus erines enam kui kümme korda (109 500 eurot, 9470 eurot), kulus hangete ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks vastavalt 627 ja 557 eurot.

Kui palju maksab raamlepingu täitmine?

Juhul kui raamlepingus, mille ülikool on sõlminud rohkem kui ühe pakkujaga, ei ole kirjas kõik hankelepingute sõlmimise tingimused, tuleb ülikoolil enne iga ostu tegemist küsida raamlepingu partneritelt hinnapakkumisi ja sooritada ost soodsaima pakkumuse teinud partnerilt. Raamlepingute puhul võib ostu maksumus olla väga väike, ka alla 100 euro, näiteks ühekordsete kaitsekinnaste, näomaskide või kilesusside ostmine.

Tartu Ülikooli töötajatel kulus hinnapakkumiste küsimisele, saabunud pakkumiste selekteerimisele, hindade võrdlemisele, parima pakkuja valimisele ning parimale pakkujale tellimuse esitamisele iga ostu puhul keskmiselt 6 tundi, mis võrdub 57 euroga. 

Kui palju on hange ettevõttele tavapakkumisest kulukam?

Keskmiselt kulub ettevõtetel tavapakkumise tegemiseks kaks tundi, riigihanke pakkumise puhul 13-14 tundi. Eesti ettevõtetele maksab riigihankel osalemine 121 eurot (tavapakkumisega võrreldes 82 eurot lisakulu), samas kui Eesti ja välismaiste ettevõtete keskmine osaluskulu on 1252 eurot (lisakulu 1161 eurot). 

Kulu ettevõttele ja ülikoolile

Analüüsist järeldub, et Eesti ettevõtete puhul on keskmine kogukulu, mida riigihanke korral kannavad ülikool ja ettevõtja, 775 eurot. Kui arvestada pakkujate hulka ka välismaised ettevõtted, on kogukulu riigihanke korraldamiseks 1906 eurot.