Olulisemad muudatused riigihangete seaduse teises versioonis

Rahandusministeerium avaldas täna, 6. novembril 2015 riigihangete seaduse eelnõu teise versiooni, millesse on sisse toodud täiendavad muudatused. Eesti avalik-õiguslike ülikoolide esitatud ettepanekutest on eelnõu versioonis arvestatud põhimõtteliselt kahte – proportsionaalsuse põhimõtte järgimist ning tõstetud on asjade ja teenuste üldist siseriiklikku piirmäära.

Olulisemad muudatused eelnõu teises versioonis

  • Eelnõusse toodi sisse lihthanke regulatsioon - vastav regulatsioon kehtib ka tänase riigihangete seaduse kohaselt, kuid puudus eelnõu esimesest versioonist.
  • Eelnõusse toodi tagasi riigihangete seaduse üldpõhimõtete järgimise kohustus alates ühest sendist - vastav regulatsioon kehtib ka tänase riigihangete seaduse kohaselt, kuid oli alla siseriiklikku piirmäära sõnaselgelt välistatud eelnõu esimeses versioonis.
  • Lisatud teadus- ja arendusasutuste ostude eriregulatsioon, mis sisaldus ka Rektorite Nõukogu ettepanekutes.

Eesti avalik-õiguslikke ülikoole esindav Rektorite Nõukogu esitas 2. detsembril 2015 rahandusministeeriumile oma muudatusettepanekud eelnõu teisele versioonile,  mis tuginevad ülikoolide poolt tellitud hangete kulukuse analüüsile. Selged ja üheselt mõistetavad riigihangete korraldamise tingimused vähendavad bürokraatiat, teadusasutuste halduskoormust ning annavad võimaluse investeerida kokkuhoitud raha ja aeg teadustöö arendamisse ning innovatsiooni.    

Eelnõuga võetakse üle uued Euroopa Liidu riigihangete direktiivid ning eesmärk on kaasajastada ja muuta paindlikumaks riigihangete korraldus, vähendada halduskoormust, ühtlustada piirmäärasid ja alla rahvusvahelise piirmäära korraldatavate riigihangete nõudeid. Tänane riigihangete seadus tuleb viia direktiiviga kooskõlla ja uus seadus peab olema jõustunud 2016. aasta aprilliks.