Riigikogu võttis vastu uue riigihangete seaduse

Riigikogu kiitis 66 poolthäälega (24 vastu, 1 erapooletu) heaks majanduskomisjoni algatatud riigihangete seaduse (450 SE). Seadusega suurendatakse riigihangete läbiviimise paindlikkust, vähendatakse hankemenetluse kulusid ning võetakse üle kolm Euroopa Liidu direktiivi.

Seadus näeb ette riigihangete piirmäärade tõstmist, mis võimaldab senisest ulatuslikumalt kasutada lihthankeid. Samuti loob seadus eeldused väikestel ja keskmistel ettevõtjatele paremaks juurdepääsuks hangetele, sest piirab ostja õigust nõuda konkursil osalemiseks suurt majanduskäivet ning kohustab ostjat täiendavalt põhjendama, miks ta ei soovi suurt hanget tükeldada väiksemaks.

Seadus näeb ette uue hankemenetluse liigi – innovatsioonipartnerluse, mida saab kasutada turul puuduva innovaatilise toote, teenuse või ehitustöö arendamiseks ja soetamiseks. Samuti näevad seadusemuudatused ette, et väikesemahulised muudatused hankelepingus on tulevikus lubatud täiendava põhjendamiskohustuseta. Väikesemahulisteks muudatusteks peetakse 10 protsenti asjade ja teenuste või 15 protsenti ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest.

Seadusega luuakse alused üleminekuks paberivabale e-riigihangete korraldamisele. Kohustus tekib üle minna e-riigihangetele täielikult 18. oktoobriks 2018. Üleminekuajal saavad hankijad kohaneda uute normidega ning teha sujuvaks üleminekuks vajalikke infotehnoloogilisi arendustöid.

Seadusesse viidi muudatus põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse kontrolli regulatsiooni kohta. Niinimetatud kõrvalekalde protsendi meetodi kasutuselevõtt ehitustööde riigihangetes tähendab, et hankijal on õigus küsida pakkujalt selgitust tema pakkumuse tõsiseltvõetavuse kohta.

Seaduses kehtestati alltöövõtjate kaitse regulatsioon. Alates 1. jaanuarist 2019 jõustuvad täiendavad sätted alltöövõtjate kontrollimise ja neile tasu maksmise lisatagatiste kohta ehitustööde hankelepingutes.

Vaidlustusmenetluses saab vaidlustuskomisjon hakata välja mõistma vaidlustusmenetluses kantud lepingulise esindaja kulud alates 2019. aasta 1. jaanuarist.

Seaduse üldine jõustumise tähtaeg on tänavu 1. septembril
Valitsuse algatatud riigihangete seaduse eelnõu (204 SE) langes 3. mail lõpphääletusel menetlusest välja nõutava 51 poolthääle puudumise tõttu. Seepärast algatas majanduskomisjon riigihangete seaduse eelnõu uuesti.

Läbirääkimistel Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Deniss Boroditš ütles, et Reformierakonna fraktsioon ei toeta seadust sellisel kujul. Ta heitis ette bürokraatia suurenemist allhankija kontrolliga ja õigusemõistja rolli andmisest hankijale.

Vabaerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Krista Aru tõi välja seaduse negatiivse küljena bürokraatia kasvu ja positiivse küljena väikeettevõtjate kaitse. Tema sõnul Vabaerakonna fraktsioon toetab seaduse vastuvõtmist.

Loe originaaltekti siit